Segadus Gorki uute šassiidega lükkas edasi kolmanda põlvkonna furgoonautode seeriatootmise algust. 1968. aastal alustatud uue mudeli projekteerimine sai seeriatoodanguks alles 1971. aastal.
Kuidas toimus tootearendus plaanimajanduslikus süsteemis? Kuidas said oma välimuse kolmanda põlvkonna TA-943 mudeliseeria furgoonautod?
Alates 1964. aastast hakati Tartus valmistama liikuvaid juuksuri- ja kingsepatöökodasid, vastuvõtupunkte ja muid eriotstarbelisi teenindussõidukeid.
1962. aastal hakkas Tartu autoremonditehas riiklikest fondidest saama Gorki uue veoauto GAZ-53 šassiisid – uus alusraam oli eelkäijast suurem ja võimsam, mis võimaldas ehitada sellele ka suurema ja mahukama pealisehituse. Sündis uus mudeliseeria TA-942.
1961. aastal valmisid Tartu Autoremonditehases esimesed rändtöökojad – ENSV Teenindusministeeriumi tellimusel töötati välja täiesti uus liikuva teenindusbussi kontseptsioon.
Nõukogude ajal käis elu viisaastakute ja parteikongresside taktis – Tartu autoremonditehases valmis 1961. aastal NLKP XXII kongressi auks mikrofurgoonauto TA-11 Tartu. Kahjuks jäigi väike sõiduk ainult auavalduseks kommunismile…
Sportautode tootmine Eesti NSVs sai alguse 1958. aasta sügisel Tallinna Autoremonditehases. Viis aastat hiljem valmis ka Tartus esimene sportauto, mis sünnilinna auks sai nimeks Tartu-1.
1961. aasta ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 18 tutvustab uute furgoonautode valmistamist Tartu Autoremonditehases
1966. aastal sündis veel üks erimudel TA-9 seeria furgoonauto baasil. See oli piimaevofurgoon TA-9P.
Eduka täismetallkerega furgoonauto baasil valmistati mitmeid erivariante. Esimene neist oli ENSV Sideministeeriumi tellimusel valminud postiveofurgoon TA-9C, millest sai paari aastaga seeriatoode.