"Minu isa sõitis Tartu furgoonautoga aastail 1967-1973, tegu on minu lapsepõlve autodega. Sain temaga päris palju mööda Eestit kaasa sõita. Ka tehnilisest küljest olid need päris huvitavad masinad - näiteks ripp-pedaalid ja vaheraamil olev mootor, mis hõlbustas selle vahetust. Kere oli autodel 3-osaline: kabiin, siis üsna väike ruum, mille uks paiknes paremal küljel ja seejärel suur furgoon. Isal oli mingi väga hea tutvus Tartu tehases ning ta lasi oma autod veidi ümber ehitada. Meie autol suurendati kabiini vaheruumi arvelt ja suleti küljeuks. Sellega tekkis kabiini ruumi magamiskoha jaoks, rahvast mahtus sisse koos sohvriga 8–9 hinge. Selline auto sõitis endises 17. autobaasis. Sarnaselt oli seal ümberehitatud ka üks teine furgoon. Hiljem Side baasis sõites lasi ta samal viisil ümber ehitada oma postiauto TA-9C."