Viimati käis buss Tartus kapitaalremondis 1989. aasta novembris. Teostatud remondi kvaliteeti võiks nimetada pehmelt öeldes nõrgaks. Bussi leidmise hetkel enam-vähem viisakas seisukord oli säilinud vaid tänu sellele, et ligi kümme aastat seisis sõiduk katuse all. Välitingimustes oleks niiskus ja korrosioon viimases kapitaalremondis tehtuga paari-kolme aastaga ühele poole saanud. Kereplekid on 1989. aastal tehases kapitaalremondi käigus asendatud vaid osaliselt, uute plekkide paigaldamisega pole aga palju vaeva nähtud – kere alumise ringi plekid on paigaldatud servaga ülemiste plekkide peale. Välja on vahetatud ka enamus esiosa plekke. Kere akende alune, akende ümbrus ja katus pärinevad vanemast ajast. Lisaks torkas silma peale kapitaalremonti juhtunud õnnetuse parandustööd parempoolse katusekumeruse kallal. Buss on katuse nurgaga millegi vastu sõitnud ja pika vao katuse küljele kündud. Seda vagu on kolhoositöökojas otstarbekalt ja ilma suurema esteetikatundeta parandatud.
Aprill 2009
Peale liivapaberimeeskonna päevapikkust tööd bussi kallal tuli läbivat roostet nähtavale vaid paaris kohas – uste allservas ning tagumise parema rattakoopa kohal, kus roosteuss oli oma tööga kenasti seestpoolt väljapoole hakkama saanud. Nende kohtade peale paigaldati terasneetidega tsinkplekist lapid. Aprilli keskpaigaks oli bussi kere esimese krundikihi all. Järge jäi ootama katuse lihvimine ja kruntimine. Pealmise värvikihi alt tuli nähtavale ka vana, helesinine värvikiht, mis veelkord kinnitab, et viimane kapitaalremont teostati kerele vaid osaliselt.
Juuni 2009
Enne jaanipäeva õnnestus keretöödega jõuda sinnamaale, et kogu buss oli värvimiseks ette valmistatud. Kõik roostesed kohad üle käidud, kaetud rooste-eemalduskrundiga ning sinna peale lastud pritspahtlit.
Jaanipäeval toimus kere värvimine. Põhivärviks valiti originaalilähedane hall toon, triipude jaoks sinine.
Juuli 2009
Seoses Järva-Jaani vabatahtliku tulerõrje 110. aastapäeva tähistamisega 17.-19. juulil 2009 lisati ka TA-6-1 buss aastapäeva paraadil osalevate sõidukite nimekirja. Tänu sellele tekkis meeskonnal kindel tähtaeg, mil buss sõidukorda saama pidi. Nädal enne paraadi toimus bussi komplekteerimine, pisidetailide värvimine jms.
Loetud päevad enne tähtsat sündmust ühendati proovisõiduks kütusepumba toru kütusepaagi torustikuga. See osutus tõsiseks veaks! Värvitööde käigus oli bussi manööverdamiseks masinapargis kasutatud kanistrist bensiinivõttu – mootor töötas laitmatult. Torustiku ühendamisel liikus kütusepaagis olnud sete ja praht karburaatorisse, ummistas düüsid ning ka torustiku paagist kütusepumbani. Torustiku läbipuhumisel ummistus kadus kuid karburaatori puhastus erilist efekti ei andnud. Tekkis tunne, et paraadipäevaks ei jõua mootorit uuesti töökorda saada – paraadini oli jäänud vaid üks päev.
Tänu headele inimestele õnnestus päev enne saada uus К-22Г karburaator ning see kiirelt paigaldada. Välja tuli vahetada ka küünlad, puhastatud sai jagaja kaas, eemaldatud vee leke plokikaane kraani vahelt. Laupäeva hommikul oli buss sõiduvalmis – seekord siiski bensiinivõtuga kanistrist. Kütusepaagi ja torustiku puhastus jäi ootama oma järge.
Erinevatel aegadel olid bussi elluäratamisel abiks Tarvo Puusepp, Eno Hermann, Tuve Kärner, Aivar Hermann, Peeter Juurik, Toomas Arukask, Meelis Mändla ja Jorven Rang.
Buss osales 2010. a. augustis Järva-Jaanis toimunud «Ehitatud Eestis» paraadil. Selleks ajaks sai üle käidud ka eelmisel suvel tegemata jäänud tööd – põhilise asjana kütusesüsteemi puhastus.
Suvehooaegadel on buss Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigas aktiivses kasutuses külastusgruppide transpordil.