Kuidas toimus tootearendus plaanimajanduslikus süsteemis? Kuidas said oma välimuse kolmanda põlvkonna TA-943 mudeliseeria furgoonautod?
1962. aastal hakkas Tartu autoremonditehas riiklikest fondidest saama Gorki uue veoauto GAZ-53 šassiisid – uus alusraam oli eelkäijast suurem ja võimsam, mis võimaldas ehitada sellele ka suurema ja mahukama pealisehituse. Sündis uus mudeliseeria TA-942.
1961. aastal valmisid Tartu Autoremonditehases esimesed rändtöökojad – ENSV Teenindusministeeriumi tellimusel töötati välja täiesti uus liikuva teenindusbussi kontseptsioon.
Sportautode tootmine Eesti NSVs sai alguse 1958. aasta sügisel Tallinna Autoremonditehases. Viis aastat hiljem valmis ka Tartus esimene sportauto, mis sünnilinna auks sai nimeks Tartu-1.
1966. aastal sündis veel üks erimudel TA-9 seeria furgoonauto baasil. See oli piimaevofurgoon TA-9P.
Eduka täismetallkerega furgoonauto baasil valmistati mitmeid erivariante. Esimene neist oli ENSV Sideministeeriumi tellimusel valminud postiveofurgoon TA-9C, millest sai paari aastaga seeriatoode.
1961. aastal võeti furgoonautode ehitusel senise puitkarkassi asemel kasutusele metallsõrestik. See muutis autod vastupidavaks ja nende kasutusiga pikenes oluliselt.
1960. aastal valmisid esimesed termoisolatsiooniga furgoonautode katsemudelid TA-9 ja TA-10. Järgmisel aastal alustati nende seeriatootmist.
1959. aastal ehitati katseliselt esimene furgoonkerega auto. See oli autobussi TA-6 akendeta versioon, mis sillutas tee furgoonautode tootmisele Tartus järgnevatel aastakümnetel…
1957. aastal tootmisse läinud autobussi TA-6 baasil ehitati mitmeid eriversioone. Siit edasi jäi vaid üks samm furgooniehituseni…