Ü hel septembri lõpu sügisesel päeval märkas Virumaa Unic Klubi liige Vello Vilu Rakvere Kuusakoski vanarauakokkuostus seismas originaalset ja komplektset TA-6 autobussi. Teades, et tegu on haruldusega, andis ta leiust koheselt teada potentsiaalsetele huvilistele. Esimesena reageeris olukorrale Eesti Bussiajaloo Seltsi eestvedaja Tõnu Piibur. Tegutseda oli vaja kiirelt, sest huvilisi oli mitu. Bussi seisukorra hindamiseks piisas Vello Vilu saadetud fotost. Tõnu Piibur võttis veel samal päeval, reedel 22. septembril ühendust bussi Kuusakoskisse vedanud Tamsalu kooliga. Selgus, et kuna buss oli metallikokkuostu viidud täiskomplektsena – sisaldades endas ka kõike peale metalli – tähendas see automaatselt utiliseerimist, mitte otse vanametalliks minekut. Utiliseerimise eest oli aga Kuusakoski esitanud arve Tamsalu vallavalitsusele. Seega juriidiliselt kuulus vanarauaplatsil seisev buss veel koolile. See fakt võimaldas utiliseerimistehingu veel samal reede pärastlõunal tagasi pöörata ning vaid foto alusel kandis Tõnu Piibur ostusumma Tamsalu vallavalitsuse arvele.

J uba esmaspäeval oli haruldane buss oma uues kodus Kiiul, Eesti Bussiajaloo Seltsi õuel. Kahjuks olid bussi katuses “metallihundi hambajäljed” – Rakveres oli bussi rauahunnikusse lükkamiseks kasutatud metallihaaratsit. Samuti oli mõningad kahjustused saanud bussi vasak külg ning üks esiklaas. Kiire ülevaatus Eesti Busiajaloo Seltsi hoovil tuvastas, et tegu on viimase kapitaalremondi järgselt täiesti kasutamata sõidukiga. Kerenumbriga 1312 buss on valmistatud Tartus 1985. aastal. See on tehasest väljastatud osaliselt komplekteerituna, sest just sel ajal vaevles tehase TA-6 busside kapitaalremondi osakond madala kvalitatiivsuse ja detailide defitsiitsuse käes. Buss on tulnud tehasest ilma näidikuteblokita armatuurlaual ning elektrisüsteem on jäänud väljaehitama. Sarnast osalise komplekteeritusega toodangut andis tehas välja just autobusside TA-6 osas 1980ndate keskel, kui varuosadega oli kitsas käes kuid tootmisplaan vajas sellest hoolimata täitmist.

N agu mainitud, on buss säilinud tehasest väljunud komplektsuses – puudu vaid näidikuteplokk armatuurlaualt. Sõidukilomeetreid on vaid niipalju, kui oli Tartust Tamsallu. Omal ajal Tamsalu EPTle kuulunud bussi tehaseoriginaalsusest annab märku ka registreerimisnumbri alt välja tulnud kriidiga kirjutatud kerenumber (nii markeeriti valmistoodangut tehases). Päästmise hetkel oli bussi valmistamisest möödunud niisiis 32 aastat! Leida 21. sajandil selline Eesti autotööstuse relikt, tundub uskumatu. Loole lisab vürtsi leidmise ja päästmisega kaasnenud episoodid. Miks sattus selline haruldus üleüldse vanarauaplatsile? Siin oli mängus killuke bürokraatiat ja teadmatust. Kooli kõrvalhooneid korrastama asudes, avastati sealt asjaosalistele ülearusena tundunud vana buss, mida polnud kuhugi panna.

Õ nneliku juhuse läbi sattus buss just Eesti Bussiajaloo Seltsi kätte. Tamsalu kandist kõlas ka kuuldusi, et bussile oli vahetult enne vanarauaks saatmist olemas veel üks huviline, kuid pakutav hind jäi alla vallavalutsuse eelarves olevale väärtusele. Seda, mis saatus oleks bussi ees oodanud teistsuguste plaanidega ostja puhul, ei oska arvata…

Praegu on buss heades kätes ja peale kuulsusetut minevikku ootab vanakest ees kuulsusrikas tulevik! Buss on plaanis säilitada tehasest väljunud originaalsuses. See on ümber nimetatud eksponaadiks ning selle kallal on plaanis kasutada arheoloogiast ja kunstiteadusest tuntud teaduslikke säilitusmeetodeid.

Bussi konstruktsioonis leidub hulgaliselt Tartu autoremonditehasele iseloomulikke ehituslikke võtteid, mida on tänapäevaste vahenditega äärmiselt raske saavutada. Jättes kõrvale iroonianoodid ja muu peene huumori – buss on oma robustsuses nii omapärane, et ükski autorestauraator ei suuda sellist tulemust imiteerida. Töö kesine kvaliteet paistab välja bussi igast detailist – kere karkassi keevised ei tee au isegi algajale keevitajale, istmete vooderduse kinnitamiseks kasutatavad naelad on kõveraks löödud, plekikruvide peadel on näha vasarajäljed, sakilised küljetriibud jne – kõik see iseloomustab tehasest väljunud toodet.

N agu näha ülal olevast tsitaadist, oli 1980ndail Tartu autoremonditehases TA-6 kapitaalremondi kvaliteediga suuri probleeme. Kogu brigaad saadeti laiali 1981. aastal, tõenäoliselt, nagu näha Tamsalu bussi ehituskvaliteedi pealt, polnud koostekvaliteet paranenud ka 1985. a lõpuks.

Bussi ajaloost

S eda, millistel täpsetel asjaoludel endine Tamsalu EPT buss Tamasalu Gümnaasiumi kuuri alla sattus pole teada. Peale viimast kapitaalremonti 1985. aastal pole bussi kasutatud ja arvatavasti on riigikorra vahetumisel ka buss liikunud EPT arvelt vallavalitsuse bilanssi ning sealt kooli omandusse. Bussi kerel ilutsevad siiani Tamsalu EPT embleemid.

Riigiarhiivist õnnestus leida ENSV Autotranspordi ja Maanteede ministri käskkiri 1970. aasta 15. aprillist, milles muuhulgas kästakse Tallinna 16. autobaasil üle anda koondise “Eesti Põllumajandustehnika” Tamsalu osakonnale autobuss TA-6 riikliku registreerimismärgiga 18-04 ЭСГ. Ühistranspordiks kõlbmatud sõidukid anti autobaasidelt üle kolhoosidele-sovhoosidele, et parandada maaelanikonna transporti. 16. autobaasis oli TA-6 olnud kasutusel liinibussina.

Siinkohal tuleks veidi selgitada nõukogude ajal autoregistris kasutusel olnud n.n “numbri ja ämbri” süsteemi. Meie bussi näitel elas see justkui topeltelu. Üks elu, juriidiline identiteet oli bussi riiklik registreerimisnumber ja tehniline pass. Teine, reaalne sõiduk, mida vastavalt vajadusele tehases kapitaalremonditi. 2017. a Rakvere vanarauaplatsilt leitud buss on oma juriidilise identiteedi järgi sündinud Tartus TA-6 bussina 1960. aastal. Tema erinevad omanikud ja elukäik on dokumenteeritud ja ajalugu täpselt teada. Käega katsutav osa bussist, reaalne sõiduk on aga aegade jooksul korduvalt uuesti sündinud, viimati 1985. aastal. Tartu autoremonditehases oli kasutusel n.n valikkoostamise meetod, mis tähendas kapitaalremonti saabunud sõiduki täielikku osandamist, taaskasutatavate detailide taastamist ja remonti ja uue sõiduki ehitamist taastatud osadest. Seejuures läbis kapitaalremondi ka sõiduki šassii ja mootor – ka need said uue identiteedi. Kirjeldatud protsessi kutsuti nimetuks kapitaalremondiks. Peale kapitaalremondi läbimist sai sõiduk tagasi oma juriidilise identiteedi – uus “ämber” sai vana numbri. Ka Tamsalu EPT buss on Tartu tehases läbinud kirjeldatud kapitaalremondi protsessi mitmeid kordi oma elu jooksul. 1960ndail vuranud bussiga ei ole ühist midagi peale numbri. Seaduse mõttes on meie buss kerenumbriga 1312 sündinud siiski 1960. aastal Tartus originaalse TA-6 bussina.

Riiklik registreerimismärk 18-04 ЭСГ on esmakordselt välja antud 1960. aastal. See on Tallinna numbrimärk ja on kuulunud Tallinna 16. autobaasile. Juba niigi rikkaliku ajalooga bussi elulukku lisandub siinkohal veel üks dokumenteeritud etapp. Nimelt on Tallinna 16. autobaasi töötaja Feliks Puusepp põhjalikult fotodele jäädvustanud 1968. aasta suvel toimunud autobaasi töötajate ekskursiooni Karjala ANSV-sse.