Tartu Autoremonttöökoja eduka omavalmistatud autobussi TA-1 proovipartii järel sündis Autotranspordi Peavalitsuses (ENSV ATP) 1952. aastal põhimõtteline otsus alustada Tartus autobusside seeriatootmist. Järgnev aasta kulus ettevalmistustöödeks – tootmispinna osas valitses endiselt äärmine kitsikus. Busside seeriatootmise alustamise otsusega kaasnes ka tehase ulatusliku laiendamise plaan. 1952. aasta aprillis alustati ettevõtte laiendusprojekti koostamist. Uuendati tootmisruume, valmis uus maalriruum bussikerede värvimiseks, uus trafoalajaam ning kaabelliin. Alustati montaažihalli ehitust Riia tänava hoovialale ning administratiivhoone ehitust Riia tänava äärde.

Tehase hoov Riia ja Filosoofi tänava nurgal, paremal valmimas uus peahoone, 1954. a. Foto: TARKT arhiiv.
Tehase hoov Riia ja Filosoofi tänava nurgal, paremal valmimas uus peahoone, 1954. a. Foto: TARKT arhiiv.

Aastail 1952-1953, enne autobusside seeriatootmise algust, jätkus vanade GAZ-03-30 busside kapitaalremont, ehitati erikerega furgoonautosid ja autobusse Gorki Autotehase autobussi GZA-651 baasil. Valminud mudelid said endale indeksid TA-2, TA-3, TA-4 ja TA-5.

1954.aasta jaanuaris sai tehas riikliku tellimuse 50 autobussi ehitamiseks GAZ-51 šassiile (ministri käskkiri 18, 19.01.1954). Tellimuse täitmiseks otsustati oma konstrueeritud autobussi TA-1 asemel alustada Gorki Autobussitehases (GZA) välja töötatud 19kohalise autobussi GZA-651 seeriatootmist. Loe mudeli kohta täpsemalt.

Pole teada, millises etapis ja kui kõrgel tasemel otsustati TA-1 seeriatootmisest kõrvale jätta. Tõenäoliselt oli oma bussi konstruktsioon keerukam ja omahind ettenähtust kallim. Võib-olla takerdus asi hoopis tehniliste tingimuste ettevalmistamise bürokraatiasse, sest seeriatoodangut oli lihtsam valmistada juba olemasoleva dokumentatsiooni alusel. TA-1 seeriatootmise puhul oli aega nõudvaks tööprotsessiks alusraamide pikendamine. Seda tööd polnud Gorki bussimudeli ehitamisel vaja teha. Võib-olla arvati, et riiklikku tellimust poleks TA-1 tootmisega suudetud õigeaegselt täita. Võimalik, et Gorkist saadi seadmeid ja rakiseid GZA-651 keredetailide valmistamiseks. Täpseid põhjuseid pole teada kuid kahjuks loobuti originaalse TA-1 seeriatootmisest autobussi GZA-651 kasuks. Esimesed 50 autobussi valmisid kiirelt – juba mai alguseks olid masinad valmis. ATP juhataja käskkirjaga nr. 126, 12.05.54 anti tehasele ülesandeks valmistada veel 50 GZA bussi tempoga 9-12 tk kuus.

Esimene partii Tartus valmistatud GZA-651 autobusse tehase hoovil Riia tänaval, 1954. a. Foto: Vello Tederi arhiivist.
Esimene partii Tartus valmistatud GZA-651 autobusse tehase hoovil Riia tänaval, 1954. a. Foto: Vello Tederi arhiivist.

1954. aasta 31. mail nimetati Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi käskkirjaga nr. 148 töökoda ümber ENSV ATMM Tartu Autoremonditehaseks.

Autobussi GZA-651 originaalprojekti tehti Tartus pisemaid muudatusi, mis kooskõlastati ministeeriumiga. Nende väikeste detailide põhjal on võimalik Tartus valmistatud busse Gorki omadest eristada. Tartus tehtud GZA busside eritunnuseks olid esiklaasi alumises servas asetsevad noolemärgiga suunatuled. Pirn asus keres olevas süvendis, mille peale kinnitati noole sümboliga plastmassist kate. Gorkis ehitatud bussidel lisasuunatuled puudusid. Erinevusi oli ka teekonnaakna suuruses ja paigutuses. Hilisematel aastatel Pavlovo Autobussitehases (PAZ) ehitatud samasuguse välimusega bussi PAZ-651 juures kasutati Pobeda eesmisi suunatulesid. Lisaks oli autobussil PAZ-651 ümardatud radiaatorivõre ja kapotikaas. 50ndate originaalse puitkerega GZA modifikatsioone toodeti paljudes väiksemates autoremonditehastes üle NSV Liidu. 1970-80ndatel laialt levinud samasuguse välimusega bussid olid pigem Kurganskis valmistatud metallkerega mudelid KAvZ-651A, sest selleks ajaks olid originaalsed puitkarkassiga GZAd ammu maha kantud. Tartus valmistatud puitkeredega busse tänaseni säilinud pole.

Tallinna Autobussipargi ainus GZA-651 tüüpi autobuss 1959. aastal. Buss saabus Tallinnasse 1951 ja oli algselt TA-1 kerega. GZA-651 ehitati ümber 1954. aastal, hiljem ehitati veel korra ümber TA-6 bussiks. Oli kasutusel liinibussina, hiljem kasutati öövalve- ja majandussõitudeks, kanti maha 1962. aastal. Foto Aare Olanderi kogust.
Tallinna Autobussipargi ainus GZA-651 tüüpi autobuss 1959. aastal. Buss saabus Tallinnasse 1951 ja oli algselt TA-1 kerega. GZA-651 bussiks ehitati ümber 1954. aastal Tartus, hiljem ehitati veel korra ümber TA-6 bussiks. Oli kasutusel liinibussina, hiljem kasutati öövalve- ja majandussõitudeks, kanti maha 1962. aastal. Foto Aare Olanderi kogust.

P erioodil 1954-1959 ehitati kokku 584 GZA-651 tüüpi autobussi, millest enamus läks “ekspordiks” Nõukogude Liidu teistesse liiduvabariikidesse. GZA tootmine Tartus lõpetati 1959. aastal, kui tootmisse läksid uued bussimudelid. GZA-651 kapitaalremont Tartus kestis aga 1960ndate lõpuni, mille käigus ehitati vanad bussid ümber uuteks TA-6 bussideks.