1960ndate aastate alguses oli ETKVL-i süsteemis kasutusel umbes 170 Tartus valmistatud TA-9-tüüpi furgoonautot. Seoses konteinervedude juurutamisega ETKVL-is rekonstrueeriti Tartus alates 1974. aastast kõik vanad fugoonautod uuteks tagaluuktõstukiga mudeliteks.
1975. aastal hakkas Tartu autoremonditehas lõpuks Gorkist saama uusi GAZ-52-04 šassiisid, mis võeti kohe uute furgoonautode alusraamidena kasutusele.
Segadus Gorki uute šassiidega lükkas edasi kolmanda põlvkonna furgoonautode seeriatootmise algust. 1968. aastal alustatud uue mudeli projekteerimine sai seeriatoodanguks alles 1971. aastal.
1962. aastal hakkas Tartu autoremonditehas riiklikest fondidest saama Gorki uue veoauto GAZ-53 šassiisid – uus alusraam oli eelkäijast suurem ja võimsam, mis võimaldas ehitada sellele ka suurema ja mahukama pealisehituse. Sündis uus mudeliseeria TA-942.
Nõukogude ajal käis elu viisaastakute ja parteikongresside taktis – Tartu autoremonditehases valmis 1961. aastal NLKP XXII kongressi auks mikrofurgoonauto TA-11 Tartu. Kahjuks jäigi väike sõiduk ainult auavalduseks kommunismile…
1961. aasta ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 18 tutvustab uute furgoonautode valmistamist Tartu Autoremonditehases
1966. aastal sündis veel üks erimudel TA-9 seeria furgoonauto baasil. See oli piimaevofurgoon TA-9P.
1961. aastal võeti furgoonautode ehitusel senise puitkarkassi asemel kasutusele metallsõrestik. See muutis autod vastupidavaks ja nende kasutusiga pikenes oluliselt.
1960. aastal valmisid esimesed termoisolatsiooniga furgoonautode katsemudelid TA-9 ja TA-10. Järgmisel aastal alustati nende seeriatootmist.
1959. aastal ehitati katseliselt esimene furgoonkerega auto. See oli autobussi TA-6 akendeta versioon, mis sillutas tee furgoonautode tootmisele Tartus järgnevatel aastakümnetel…