Tartu sõjaeelsed remondiettevõtted

IImaailmasõja eel tegutses Tartus mitmeid autoesindusi, igaühel oma remonditöökoda. Suurimad neist olid Opel Blitz veoautode müügiga tegelenud aktsiaselts Rotermanni Tehased (Tiigi 67), Fordi ja Fordsoni müüja AS A. Rosenwald & Co, kus paigaldati ka Imberti puugaasigeneraatoreid (Peeter Põllu 4) ning Chevrolet sõidu- ja veoautosid müünud AS Jaak Puhk & Pojad (Riia 67). Firmade töökojad olid varustatud kaasaegsete remondiseadmetega. Seal remonditi esindatavaid sõidu- ja veoautosid, traktoreid ning nende mootoreid, hooniti silindreid, valati laagreid, tehti keevitus- ja treimistöid, taastati väntvõlle ja laagreid.A. Roots. Mõnda autode remondist 30. aastatel. Tartu autojuhtide klubiline tegevus II. Kõik need ettevõtted natsionaliseeriti 1941. aastal ja koondati üheks riiklikuks remonditöökojaks.

S õjaeelsetest töökodadest on mainimist väärt ka Tartus Lao tänaval asunud J. Rebase vedrutehas. Firmaomanik Joosep Rebane sündis 3. juunil 1884. a. Peipsi ääres Rannumõisas külasepa pojana – sepaameti õppis ta selgeks isa kõrvalt. 1927. aastal avas J. Rebane Tartus oma vedrusepatehase, hakates valmistama peamiselt autovedrusid. Vedrutööstus oli uudne ala ja seetõtt u oli tehase käivitamine vaevaline. Autonduse arenedes kasvas nõudlus ka vedrude järele ja väikesest sepikojast arenes peagi välja korralik vedrutööstus, mis varustas vedrudega kogu Kesk- ja Lõuna-Eestit. Joosep Rebane oli ka Tartu Töösturite Keskühingu liigeTartu Töösturite Keskühing 1917-1937. Tartu.. 1941. aastal natsionaliseeriti Joosep Rebase vedrutehas ning lisati koost teiste autoremondiettevõtetega riikliku remonditöökoja koosseisu. Sõja ajal ja peale sõda jätkati vedrutehases vedrude tootmist.

1938.aastal oli Tartus registreeritud 279 sõiduautot, 180 veoautot, 21 autobussi, 11 tuletõrjeautotEestimaa Autojuhtide ja Mototehnikute Ühingu Tartu osakond 10 aastat, 1928-1938. . Linnas tegustses kümmekond erinevat autoremonditöökoda, mis kuulusid bussiettevõtjatele ja suurematele autoesindustele. Lisaks remonditöödele valmistati ka uusi keresid sõiduautodele, veoautodele ning autobussidele, ehitati tuletõrjeautosid, remonditi mootoreid, taastati rehve, valmistati vedrusid jms. Autobusside kohapealne kereehitus oli pigem reegel kui erand. Lisaks bussikeredele valmisid Eestis ka kiirabi, tuletõrje ja muud eriotstarbelised autokered. Eestiaegsete kereehitajate kogemustele ja oskustele tuginedes remonditi ja valmistati uusi bussikeresid peale sõda ka Tartu Autotranspordibaasis nr 4 ning Tartu Autoremonttöökojas. Esimesed sõjajärgsete aastate bussikered valmisid samade meeste käte all, kes ehitasid bussikeresid August Koogi keretöökojas. Bussikerede ehituse traditsioon Tartus on olnud järjepidev alates esimeste bussiettevõtete tekkimisest 1920ndate alguses.

Sõjaeelseid autoremondi- ja keretöökodasid Tartus:

– TÜ Rool (V. Rosenberg, J. Kuhlap, J. Sarv). Bussiettevõte. Kontor, garaažid, remondi- ja keretöökoda aadressil Riia tn 80 (Riia ja Filosoofi tn nurgal, hiljem Riia tn nummerdust muudeti).
– August Kook. Bussiettevõte ja kereehitustöökoda, Tartu linna ja maakonna bussiliinid, töökojas ehitati bussikeresid, kontor Narva tn 78.
– Vedrutehas Joosep Rebane. Valmistati vedrusid autodele, mootorratastele, vankritele, Lao 2a.
– A. Rosenwald & Co. Ford ja Fordson esindus, kontor Suurturg nr 8, töökoda Munga/Peeter Põllu 4.
– AS Rotermanni tehased. Opel, Krupp, Oldsmobile esindus ja veoautode remonditöökoda, Tiigi 67.
– J. Puhk ja Pojad. Chevrolet sõidu- ja veoautode esindus ja töökoda, Riia tn 67 ja Poe tn 4.
– A. Ratniku autoremonditöökoda. Autode parandustöökoda ja sepikoda, Võru 30a.
– A. Saar plekktarvete tööstus. Autokerede ehitus, Võru 51
– Julius Raamat pleki- ja vasksepatööstus. Autode ja autobusside katmine plekiga ja autoosade valmistamine, Narva mnt 79.
– A. Russak. Auto- ja bussikerede ehitus, Meltsiveski 13, 34.
– AS C. Siegel. Büssing-NAG, Dodge veokite esindus ja töökoda, Ülikooli 34.
– Ameerika Kummitööstus. Kummide vulkaniseerimine Gustav Adolfi /Kingissepa/Jakobi 3.