1. septembril 1949 alustas Tartus tegevust Tartu Autoremonttöökoda Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses. Töökoja tegevuse eesmärgiks oli autotranspordivahendite ja sellega seotud esemete valmistamine ja remontimine. Autotranspordibaasist nr 4 toodi uude ettevõttesse üle 95 töötajat, töökoja juhatajaks määrati Lembit Järv, tehniliseks juhatajaks Vello Teder. Töökojale eraldati krunt Riia ja Filosoofi tn nurgale, lisaks ajutused ruumid Lao tn 2a ja V. Kingissepa tn 3.
Mootorilukksepp Paul Kool räägib kuidas ta Tartu Autoremonttöökotta tööle sattus:
Peale sõda töötasin autobaasis, olin mootoritegija. Tegime igasugust marki mootoreid – mis auto oli selle mootorit tegime. Mootoreid oli igasuguseid, põhiliselt kõik välismargid. Sõjatrofeesid liikus väga palju – Opelid, Mercedesed, kõik mis üldse liikumas olid, kümneid erinevaid, kõiki tuli remontida. Varuosasid ei olnud, laagrite valamise õppisin ise ära, valasime siis ise laagreid, ise treisime detailid. Oli see mootori mark missugune tahes, kõik tegime ära. Mootorite peal olime neljakesi: mina, Retpap Hugo, Sokka Borka ja Ruutsoo Kusti. Diiselmootoreid tegime mina ja Retpap. Hiljem jäi trofeesid vähemaks, nende šassiisid ei saanud enam remontida. Peale hakkas tulema rohkem vene masinaid ja mootoreid. Aga siis tuli Lembit Järv minu juurde jutuga, et tahetakse asutada autoremonditöökoda, pidas oma jutu seal maha ja küsis, et kas mina ka tulen? Ma olin siis nõus tulema ja nii saigi autobaasist mindud üle autoremonti. Saime endale ruumid Filosoofi nurgale, remontisime neid, valasime lagesid ja põrandaid. Siis hakkasime seal mootoritöid tegema, mina olin mootorilukussepp.
