Lisaks erimudelitele hakkasid majandid ja ettevõtted tehaselt üha enam tellima furgoonautode ümberehitust. Tellija soovi järgi autode valmistamine muutus eriti aktiivseks 1970ndate alguses seoses universaalse furgoonauto TA-943 tootmisse minekuga, sest see oli suhteliselt lihtsalt muudetav spetsiifilise otstarbega sõidukiks. Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne ettevõtte või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks ametliku tellimuse koos baasmudeli juures soovitavate muudatuste nimekirjaga. Samuti pidi olemas olema ümberehitamise luba sõjakomissariaadilt või Riiklikult Autoinspektsioonilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon tulenevalt töökoormusest, sest erimudelite valmistamine oli tehasele kõrvaltegevus.
Eritellimusel valmistatava n.n üldkaubaveo furgoonauto tehnilistes tingimustes oli lubatud tellija soovil muuta furgooni akende paigutust ja arvu, sisevalgustite arvu ja paigutust ning nende lülitite paigutust, tagaukse asemel võis kasutada aknaid, juhiruumi vahesein võis olla akende jooneni lahtine või varustatud aknaga. Ka siseviimistluse osas võis tellija valikul kasutada näiteks dekoratiivvineeri ja iluliiste. Sellised väiksemate ümberehitustega autod said mitmed liikuva iseloomuga remont- ja hooldustöödele spetsialiseerunud ettevõtted.
Suuremate ümberehitustega furgoonautod said Tartust omale maanteede hooldusega tegelev Teede Remondi- ja Ehitusvalitsus TREV (teede talituse eriautod TA-943H4). Eriotstarbelised furgoonid tellisid ka Eesti Televisioon (liikurülekandejaam TA-943H5) ja spordiseltsid Dünamo ning Jõud (sportlaste meditsiinilise teenindamise furgoonid TA-943E3).
