Kerenumbri järgi (nr 418) on buss esimest korda tehaseväravast välja sõitnud 1959. aastal. Algaastate kohta andmed puuduvad. Teada on, et enne viimast kapitaalremonti 1990. aastal kasutas bussi Järvakandi Keskkool õpilaste vedamiseks.
Viimati käis buss Tartus kapitaalremondis 1990. aastal. Taasteremondi käigus asendati kere puitsõrestik uue, nelikant-metalltorust karkassiga – põhimõtteliselt ehitati vanale alusraamile täielikult uus bussikere; arvatavasti oli buss juba enne viimast tehases käiku uuemat tüüpi kabiiniosaga, mida hakati vanadele bussidele paigaldama alates 1987. aastast. Puitsõrestiku asendamine metalliga andis kerele suurema jäikuse ning parema vastupidavuse niiskusele. Seetõttu on bussi kere ka praegu väga heas seisus.
Peale kapitaalremonti kasutas Järvakandi kool bussi väga vähe – sõideti läbi tuhatkond kilomeetrit. Uute aegade saabudes jäi buss seisma, olles Järvakandi vallavalitsuse bilansis. Alates 1994. aastast seisis koolibuss 10 aastat kasutuna vallavalitsuse garaažis. 2004. aasta alguses ostis bussi Eno Hermann Raplamaalt, Lokuta külast plaaniga buss taastada.
"Tänu sellele, et buss seisis aastad varju all, on see siiani originaalse tehasevärvi all."
ENO HERMANN, bussi omanik"Kui mina bussi ostsin, seisis see vallavalitsuse garaažis. Seisva bussi küljest oli ära võetud hulgaliselt detaile, kuid üldseis oli rahuldav. Kadunud oli enamus alumiiniumist ja vasest detaile. Puudu olid ka esistange, käigukast ning veepump. Äraviimise äärepeal oli sidurikarter - oli juba mootoriploki küljest lahti kruvitud kuid arvatavasti ei saadud kätte."
Kuna buss oli uue omaniku kätte jõudes üldiselt heas seisukorras, ei kulunud korrastamistöödeks üle kuu aja. Puuduvad mootoriosad koos käigukasti ja stangega olid kunagisest GAZ-51 ehitusest Eno Hermannil olemas. Puuduv radiaator ilmus kohale mainimise peale – töökojas sellest juttu tehes, oli radiaator paari päeva pärast kohal. Alumiiniumist pakiriiulid ja laeliistud loovutas lähistel Selja külas asunud bussivrakk. Enamuse taastamistöödest tegi Eno Hermann ise, kaasaelajaid oli palju. Kulutused taastamistöödeks jäid umbes 4000-5000 krooni piiresse.
Hiljem on bussil vahetatud kardaan ja reguleeritud tagasilla lõtku. Vaeva ja aega on kulunud “ahjude” remondile, probleemiks oli soojendusmootorite kinnipaakumine. Ei töötanud ka sooja võtmine radiaatorist – tehases oli viimase kapitaalremondi käigus “unustatud” paigaldada reguleeritavad tiivad, mis ei lase välisõhul ventilaatorisse siseneda.
Peale korrastamist on Lokuta TA-6-1 buss Eno Hermanniga rooli taga läbi sõitnud juba ligi 10 000 km. Muuhulgas on buss osalenud Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaiga avamisel 2004. aasta suvel, Vanasõidukite Suursõidul 2005. aasta suvel, Uunikute Talverallil 2006. a veebruaris, Vanaveokite Kokkutulekul 2007. a suvel jne. Buss on olnud osaline mitmetes filmides ja reklaamklippides ning pakkunud ka pulmasõiduki teenust.
