Esimene pagaritoodete veoks mõeldud furgoon, valmistatud autobussi TA-6 baasil. Foto Tartu ARKT arhiiv.
Esimene pagaritoodete veoks mõeldud furgoon, valmistatud autobussi TA-6 baasil. Foto Tartu ARKT arhiiv.
E simesed termoisolatsiooniga furgoonautode katsemudelid said valmis 1960. aasta kevadel. Valmistati kaks puitsõrestikul kerega katseeksemplari – TA-9 leivaveoks ja TA-10 kiiresti riknevatele toiduainetele. Kere isolatsiooniks kasutati klaasvatti ja mipooriKarbamiidvaigust vahtplast, vahtpolüstüreeni eelkäija..

Uuete furgoonautode vagun-tüüpi kered oli paigaldatud veoauto GAZ-51A pikendatud alusraamile. Raami pikendati eest 195 mm ja tagant 470 mm võrra. Ümber ehitati ka mootori paigutus, siduri-, piduri- ja gaasipedaalide süsteem, roolimehhanism ja käigukasti lülitushoovastik. Mootor viidi võrreldes GAZ-51A veoautoga 368 mm ettepoole, pedaalid muudeti ripp-pedaalideks, roolisammast lühendati 350 mm. Esivedrudele lisati kolm lisalehte ja esisild varustati kahe GAZ-51A kolbamortisaatoriga, tagavedrustus sai neli kolbamortisaatorit. Furgoonauto tuuleklaas oli 4-osaline, kumerate nurgaakendega. Šassiina kasutatud veoautost säilis vaid alusraam ning mootor, kõik muu oli Tartu tehase originaallooming.

TA-9 leivaautod tehase hoovil. Foto: Eesti Maanteemuuseum, EMM F 180:8
TA-9 leivaautod tehase hoovil. Foto: Eesti Maanteemuuseum, EMM F 180:8

minevikumasin-ee-embleem-art3Valminud autodest esimene – TA-9 – oli kohandatud pagaritoodete veoks. Auto veoruum jagunes viieks vaheseintega eraldatud sektsiooniks, igas sektsioonis riiulid puidust leivasahtlitele. Kokku mahutas auto 123 kastitäit pagaritooteid. Kõik viis sektsiooni olid varustatud uksega, mis avanesid kere paremal küljel. Üht sektsiooni laadides või tühjendades ei pääsenud välisõhk teisi tooteid maha jahutama. Auto teekond viis toidukauplustesse üle linna, leiba maha laadides püsisid teised tooted veoruumi eraldatud sektsioonides kauem soojana. Leivasahtlite kasutuselevõtt pagaritoodete transpordis oli oma aja kohta märkimisväärne edusamm. Vähenes kauba ümberlaadimiste arv ja sellele kuluv aeg ning tööjõud. Leivakombinaadis komplekteeritud sahtlid valmistoodanguga veeti kiirelt otse kaupluste müügisaalidesse. Poest sai nüüd sooja leiba.

Puitsõrestikuga furgoonauto TA-10, 1961. a. Foto: Tartu ARKT arhiiv.
Puitsõrestikuga furgoonauto TA-10, 1961. a. Foto: Tartu ARKT arhiiv.

Teine katseliselt valmistatud furgoonauto TA-10 oli mõeldud kiiresti riknevate toiduainete (liha- ja kalatooted, kulinaariatooted jms) veoks. Selle kere oli leivaautost 235 mm kõrgem. Veoruum oli avar ja kõrge, võrreldamatu seni kasutuses olnud autodega. Laadimistöid hõlbustasid laiad kahepoolsed uksed auto tagaosas. Lisaks oli auto veoruumil küljeuks väiksemate kaupade laadimiseks.

1961. aastal seeriatootmisse läinud, puitkarkassiga toiduaineteveo furgoonauto mudelinumbriks sai TA-9B (katsemudeli tähis TA-10 asendati hiljem TA-9 seeria modifikatsiooni tähistava tähega 9B).

Furgoonauto TA-10 tagantvaade. Foto Tartu ARKT arhiiv
Furgoonauto TA-10 tagantvaade. Foto Tartu ARKT arhiiv

Puitkerega leiva- ja toiduainetefurgoonid olid konstruktsioonilt sarnased TA-6 autobussiga. Kogenud pealisehitus-puuseppade käte all valmis furgoonauto puidust karkass kiirelt, sest töövõtted olid bussikerede ehitusele sarnased. Peale puitsõrestiku valmistamist kinnitati sellele puidukruvidega terasplekist välisvooderdus. TA-6 busside sisevooderdus oli valmistatud vineerist, uutel furgoonautodel aga kasutati veoruumi siseküljel korrosioonikindlat alumiiniumplekki. Välis- ja sisevooderduse vahele paigaldati vahtpolüstüroolist (penoplast) 50 mm paksune isolatsioonikiht.

Viljandi autotranspordibaasi nr 8 kaubaveofurgoon TA-9B. Foto: Tuve Kärneri kogust
Viljandi autotranspordibaasi nr 8 kaubaveofurgoon TA-9B. Foto: Tuve Kärneri kogust
CategoryAjalugu