Ekskursioonil vennasvabariikides

Reisiseltskond TA-1A autobussiga, 1957. Foto Urmet Kaareste kogust.

V õib julgelt väita, et iga Tartus valmistatud kolhoosibuss on vedanud reisiseltskonda lähemale või kaugemale omaaegse suure “kodumaa” kaunitesse paikadesse. Viis teekond lõunanaabrite juurde Lätimaale või kauge Musta mere äärde, Karjalasse või Taga-Karpaatiasse – kindel on see, et kolhoosibusside ajastu saabumine avas nõukogude Eesti kolhoosnikule võimaluse näha maailma kaugemal oma aiatagausest. NSV Liidu piire ümbritses “raudne eesriie”, Lääs jäi nõukogude inimesele helesiniseks unistuseks. Kuid kauneid ja huvipakkuvaid reisisihte leidus hulgaliselt ka nõukogudemaa pinnal. Mis tänapäeval võib tunduda absurdse ettevõtmisena, oli 60ndatel aastatel tavainimesele unistuste täitumine. Väiksesse bussikesse pakiti kaasa telgid, magamiskotid, konservid ja riided ning reisiseltskond veeres aeglasel käigul päikesepaisteliste vennasvabariikide poole. Ekskursioon TA-6 bussiga on tavaline pilt igas vanas perekonnaalbumis.

minevikumasin-ee-albumileht-1foto — Ekskursiooniseltskond kummi parandamas, 1960ndad.

1968. aastal käisid Tallinna 16. autobaasi töötajad kolmenädalasel ringsõidul Talvesõja järgselt Nõukogude Liidu koosseisu liidetud Karjala ANSVs. Läbiti marsruut Tallinn-Petrozavodsk-Medvežegorsk-Suojärvi-Sortavala-Priozersk-Viiburi-Leningrad-Tallinn. Kokku läbiti üle 3000 km. Sõideti mööda Karjala mudaseid mülkaid ja tolmavaid metsateid. Külastati Viiburit ja Leningradi kultuuriväärtusi. Reisiseltskond elas kolm nädalat bussis, ööbis telkides ning sõi kodust kaasa võetud konservtoitu. Karjala jõgedest püütud kaladest valmistati lõkketulel uhhaad, kõrvale haugati tuhakartulit. Ellujäämiskursusena tunduv katsumus oli omal ajal täiesti normaalne reisiviis. Seda enam, et ekskursioonile ei pääsenud mitte igaüks. Kaasa mahtus vaid 19 inimest ja reisipagas – telgid, riided, toiduained ja muu. Bussi tagumine istmerida oli kasutusel pagasiruumina, sinna pidi ära mahtuma kogu kaasa võetav reisivarustus. Väiksemaid pakke sai hoida ka pea kohal asuvas käsipagasivõrgus.

Tallinna 16. autobaasi töötajad kolmenädalasel ekskursioonil Karjalasse. Fotod Feliks Puusepa albumist.

16. autobaasi Karjala ringreisi kaugeim sihtpunkt oli Oneega järve põhjanurgas asuv Kiži saar oma kuulsate puitkirikutega, tagasitee viis ümber Laadoga järve Viiburi suunas, külastati Valaami saarel asuvat õigeusu mungakloostrit ja Viiburi kindlust. Enne kodumaale naasmist käidi Leningradis Ermitaaži kunstimuuseumis. Endise tsaaripealinna külastamiseks oli kõigil reisijail kaasas ka viisakad riided, sitsikleidid ja ülikonnad – külastati ju ikkagi suurlinna ning sinna ei kõlvanud dressipükstega minna. Ekskursandid jäädvustasid reisi nii fotoaparaatide kui filmikaameratega, et ikka kauged vaatamisväärsused kenasti mälestustesse salvestada. Peale ekskursiooni lõppu korraldati autobaasis ühine reisimuljete vahetamise õhtu, vaadati tehtud fotosid ja filme. Reisipiltidega fotoalbum seisab nii mõnelgi siiani kodus riiulis.