» «Koidula» kolhoosi buss » Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik

Harju rajooni «Koidula» kolhoosi TA-6 buss, reg nr 99-07 эск. Foto: Valdur Kaljuranna kogust

Mudel: TA-6
Asukoht: Padise vald, Audevälja
Väljalaskeaasta: 1959* Väljalaskeaasta on tuletatud kerenumbri ja tootmismahtude järgi.
Taasteremondid: 1981
Kerenumber: 360
Registreerimisnr: 99-07 эск

B ussi ajalugu on teada 1970ndate algusest, kui selle sai endale Harju rajooni «Koidula» kolhoos, mille keskus asus Padisel. Kolhoos sai bussi Keila tuletõrjelt kasutatuna. Kerenumbri (nr 360) järgi on buss tehaseväravast väljunud 1959. aastal. Üldiselt käisid TA-6 bussid Tartus kapitaalremondis iga 3-6 aasta tagant, sõltuvalt vajadusest. Arvatavasti on Koidula kolhoosi buss aastate jooksul Tartus kapitaalremondis käinud 4-5 korda, viimati 1981. aastal, millest annab tunnistust tehasesildile löödud aastaarv “1”. 1981. aasta kapitaalremondi käigus on välja vahetatud bussi katus (uued katused olid metallkarkassiga), klaasid, kaasajastatud suuna- ja gabariiditulede paigutus jms. Ülemisel mustvalgel fotol on näha bussi välimus 1970ndatel aastatel, alumistel fotodel bussi jäänused 2004. aasta augustis. Vrakilt kooruva värvi alt paistab vana värvikiht ja sellel «Koidula» kolhoosi vana embleem.

Viimati sõitis buss 1980ndate lõpul, 90ndate alguses, siis kui kolhoos veel töötas. Pärast seda seisis endise bussijuhi heinaküünis Padisest mõni kilomeeter edasi Audevälja külas. Ajapikku muutis läbi tilkuv küüni katus bussi kere puitkarkassi looduslähedaseiks matejaliks, mis plekkide raskust enam taluda ei suutnud.

1980ndatel kasutati bussi kolhoositööliste ja Padise koolilaste veoks. «Koidula» kolhoosi endise bussijuhi Valdur Kaljuranna sõnul olid Tartu tehase bussid võrreldes teiste vene bussidega viletsad. Nende põhiline miinus oli ruumipuudus salongis ja juhikabiinis. See-eest Tartus ehitatud TA-9 seeria furgoonautod olid tema sõnul seest soojade ning mugavate juhikabiinidega.

"70ndate keskel läks buss Tartusse kapitaalremonti. Kui tagasi tuli, oli hullemas seisus kui vana."
VALDUR KALJURAND, «Koidula» kolhoosi bussijuht
"Meie kolhoos sai selle bussi 60ndate alguses Keila tuletõrjelt, see oli aastaid kasutuses olnud ja seisukord oli halb. Bussi remonditi ja seati sõidukorda meie kolhoosi töökojas Padisel. Käisime palju reisidel väljapool Eestit, ka Karjalas olime. 70ndate keskel läks buss Tartusse kapitaalremonti. Kui tagasi tuli, oli hullemas seisus kui vana. Pikematel sõitudel oli põhiliseks probleemiks bensiinipumba ülekuumenemine, talvel ei jõudnud küttesüsteem salongi kütta. Juhikoht oli ka ebamugav – iste asus rooliga võrreldes nihkes, mistõttu tuli rooli taga istuda viltu. See tegi juhtimise väga ebamugavaks. Omamoodi harjumist tahtis ka siduri ja piduri teistpidi asend. Tartu bussid olid teiste vene bussidega võrreldes väga ebamugavad ja viletsad. Põhiline miinus oli salongi ja kabiini kitsikus, ka kapitaalremondi kvaliteet jättis soovida. Vastupidiselt bussidele olid Tartu furgoonautode kabiinid seest soojad ning mugavad. Vene bussidest kõige paremad olid PAZbussid, mida kasutatakse veel siiani."