2004. aastal tekkis vabatahtlikest koosnev grupp inimesi, kelle huviks sai võsades ja kuuritagustes peituvate TA-marki busside ja furgoonautode otsimine, pildistamine ja nende kohta info kogumine. Isehakanud “etnograafid” kaardistasid aastate jooksul kõik Eestimaa pinnal teada olevad TA marki sõidukid. Nimekirja on aastate jooksul täiendanud ligi 70 tehnikahuvilist. Nüüdseks on enamus Tartus valmiststud sõidukitest maapinnani roostetanud või vanarauaks saanud, alles on vaid pildid. Õnneks on ka positiivseid näiteid. Vrakistaatusest on välja pääsenud kümmekond sõidukit ja neile tuleb vaid lisa.
Pagaritoodete furgoonauto TA-9A. Foto: Tarmo Rämson
Kere tüüp: termoisolatsiooniga, metallsõrestikul vagun-tüüpi furgoonkere
ehitatud GAZ-51A pikendatud raamile (eesmine pikendus 195 mm, tagumine 470 mm).
Kandevõime: 2000 kg Furgooni sisemõõdud:
Tühimass: 3790 kg pikkus: 4170 mm
esiteljel: 1862 kg laius: 2090 mm
tagateljel:1928 kg kõrgus: 1540 mm
Täismass: 5940 kg Laadimiskõrgus: 900 mm
esiteljel: 2348 kg Leivasahtlite arv: 123 tk.
tagateljel:3592 kg Riiulite samm: 165 mm
Gabariidid: Ukseava mõõdud:
pikkus: 6280 mm kõrgemad (3 tk.): 1490 x 780 mm
laius: 2195 mm madalamad (2 tk.): 1236 x 780 mm
kõrgus: 2495 mm Kere mass: 1085 kg
Soojusläbilaskekoefitsent: 0,6 kcal/(m² h °C)
Teljevahe: 3300 mm
Mootor: GAZ-51A
Pidurdusteekond kiiruselt 30 km/h: 10 m
Kütuse kontrollkulu kiirusel 30...40 km/h: 30 l
Min. pöörderaadius: 7,6 m
Maks. kiirus maanteel: 65-70 km/h
Pagaritoodeteveo furgoonauto TA-9A ehitati veoauto ???-51A pikendatud šassiile, raami pikendati eest 195 mm ning tagant 470 mm võrra. Mootor viidi 368 mm ettepoole, ümber ehitati ka siduri-, piduri- ja gaasipedaalide süsteem, roolimehhanism (roolisammast lühendati 350 mm) ja käigukasti lülitushoovastik. Esivedrudele lisati kolm lisalehte ning varustati kahe GAZ-51A kolbamortisaatoriga. Tagavedrustus varustati nelja kolbamortisaatoriga.
Termoisolatsiooniga furgoonkere oli konstrueeritud metalltorust karkassile, toru ristlõige 25x50 mm, toru seina paksus 2 mm. Viieosaline furgoon oli varustatud riiulitega leivasahtlite jaoks, igal sektsioonil oli auto paremal küljel ühepoolne üks. Veoruumi põrand oli valmistatud bakeliitvineerist või täispuit-plaatidest. Kere väline vooderdus valmistati külmvaltsitud terasplekist ning kinnitati karkassile ühepooluselise punktkeevitusega. Veoruumi sisemiseks vooderduseks kasutati lehtalumiiniumit, juhikabiinis lehtterast. Termoisolatsiooniga olid varusatatud veoruumi põrand, seinad, katus ning juhikabiini ja veoruumi vaheline sein.
Furgoonauto tuuleklaas oli 4-osaline, juhikabiini küljeaknad olid avatavad. Juhikabiini ning veoruumi õhuvahetus toimus läbi katuses olevate ventilatsiooniluukide.
Furgoonautod TA-9A ja TA-10A (hilisema tähistusega TA-9E) olid esimesed, mille ehitamisel võeti kasutusele metallsõrestik.
1965. aastal alustati TA-9A pagaritoodete furgoonauto valmistamist eksporttoodanguna, autosid eksporditi Saksa DV-sse, Ungarisse, Jordaaniasse, Mongooliasse, Afganistani. TA-9A troopikavariant valmistati ja saadeti Kuubale.
Furgoonauto TA-9A pälvis NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel III järgu diplomi.
Ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 18, 1961. 2. «Tartu Autoremonditehasest». Metallsõrestiku kasutuselevõtt furgoonautode ehitamisel (TA-9A katsemudel).
Vaata videot:
