2004. aastal tekkis vabatahtlikest koosnev grupp inimesi, kelle huviks sai võsades ja kuuritagustes peituvate TA-marki busside ja furgoonautode otsimine, pildistamine ja nende kohta info kogumine. Isehakanud “etnograafid” kaardistasid aastate jooksul kõik Eestimaa pinnal teada olevad TA marki sõidukid. Nimekirja on aastate jooksul täiendanud ligi 70 tehnikahuvilist. Nüüdseks on enamus Tartus valmiststud sõidukitest maapinnani roostetanud või vanarauaks saanud, alles on vaid pildid. Õnneks on ka positiivseid näiteid. Vrakistaatusest on välja pääsenud kümmekond sõidukit ja neile tuleb vaid lisa.
Kere tüüp: termoisolatsiooniga, metallsõrestikul vagun-tüüpi furgoonkere, külgavanevate ustega
ehitatud GAZ-51A pikendatud raamile (eesmine pikendus 195 mm, tagumine 470 mm).
Tehnilised andmed Kandevõime: 2000 kg
Furgooni sisemõõdud:
pikkus: 4170 mm
laius: 2090 mm
kõrgus: 1540 mm
Tühimass: 3790 kg
esiteljel: 1862 kg
tagateljel: 1928 kg
Täismass: 5940 kg
esiteljel: 2348 kg
tagateljel: 3592 kg
Pealisehituse mass: 1085 kg
Auto gabariidid:
pikkus: 6280 mm
laius: 2195 mm
kõrgus: 2495 mm
Ukseava mõõdud:
kõrgemad, 3 tk: 1490 x 780 mm
madalamad, 2 tk: 1236 x 780 mm
Laadimiskõrgus: 900 mm
Leivasahtlite arv: 123 tk
Riiulite samm: 165 mm
Soojusläbilaskekoefitsent: 0,6 kcal/(m² h °C)
Teljevahe: 3300 mm
Pidurdusteekond kiiruselt 30 km/h: 10 m
Kütuse kontrollkulu kiirusel 30...40 km/h: 30 l
Min pöörderaadius: 7,6 m
Max kiirus maanteel: 65-70 km/h
Pagaritoodeteveo furgoonauto TA-9A ehitati veoauto GAZ-51A pikendatud šassiile, raami pikendati eest 195 mm ning tagant 470 mm võrra. Mootor viidi 368 mm ettepoole, ümber ehitati ka siduri-, piduri- ja gaasipedaalide süsteem, roolimehhanism (roolisammast lühendati 350 mm) ja käigukasti lülitushoovastik. Esivedrudele lisati kolm lisalehte ning varustati kahe GAZ-51A kolbamortisaatoriga. Tagavedrustus varustati nelja kolbamortisaatoriga.
Termoisolatsiooniga furgoonkere oli konstrueeritud metalltorust karkassile, toru ristlõige 25x50 mm, toru seina paksus 2 mm. Viieosaline furgoon oli varustatud riiulitega leivasahtlite jaoks, igal sektsioonil oli auto paremal küljel ühepoolne üks. Veoruumi põrand oli valmistatud bakeliitvineerist või täispuit-plaatidest. Kere väline vooderdus valmistati külmvaltsitud terasplekist ning kinnitati karkassile ühepooluselise punktkeevitusega. Veoruumi sisemiseks vooderduseks kasutati lehtalumiiniumit, juhikabiinis lehtterast. Termoisolatsiooniga olid varusatatud veoruumi põrand, seinad, katus ning juhikabiini ja veoruumi vaheline sein.
Furgoonauto tuuleklaas oli 4-osaline, juhikabiini küljeaknad olid avatavad. Juhikabiini ning veoruumi õhuvahetus toimus läbi katuses olevate ventilatsiooniluukide.
Furgoonautod TA-9A ja TA-10A (hilisema tähistusega TA-9E) olid esimesed, mille ehitamisel võeti kasutusele metallsõrestik.
1965. aastal alustati TA-9A pagaritoodete furgoonauto valmistamist eksporttoodanguna, autosid eksporditi Saksa DV-sse, Ungarisse, Jordaaniasse, Mongooliasse, Afganistani. TA-9A troopikavariant valmistati ja saadeti Kuubale.
Furgoonauto TA-9A pälvis NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel III järgu diplomi.
Ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 18, 1961. 2. «Tartu Autoremonditehasest». Metallsõrestiku kasutuselevõtt furgoonautode ehitamisel (TA-9A katsemudel).
Vaata videot:
29.09.2004