Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.
Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).
Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.
Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.
Rändtöökoda TA-942T | |
Mootor: Väljalaskeaastad: katsemudel: 1963 seeriatootmine: 1964 Kere tüüp: termoisolatsiooniga, metallsõrestikul furgoonkere ehitatud GAZ-53F pikendatud raamile (eesmine pikendus 270 mm, tagumine 777 mm).
Maaelanike teenindamiseks olid omal ajal ENSV-s moodustatud riiklikud teeninduskombinaadid. Need pakkusid kümneid erinevaid teenuseid, mille inimestele lähemale viimiseks olid kasutusel spetsiaalselt erinevate teenuste jaoks Tartu Autoremonditehases ehitatud ja sisustatud teenindusbussid. Pakuti juuksuri, kingsepa, sadulsepa, fotograafi, montööri jne. teenuseid. Igal hommikul väljusid rajoonide teeninduskombinaatidest maaelanikke teenindama sellised TA-942-seeria teenindusbussid. 1963. a. töötati Tartu Autoremonditehase nr. 3 Teaduslik-Tehnilise Ühingu algorganisatsiooni (TTÜ a/o) poolt välja furgoonauto TA-13 (katsemudeli tähis) konstruktsioon. Vooluliinile jõudis uus furgoonauto 1964. aastaks, neid ehitati 9 tk. Järgmisel, 1965. aastal ehitati 120 uut teenindusbussi. TA-942T oli spetsiaalselt sisustatud naiste- ja meestejuuksuriateljeeks ning kingsepatöökojaks. Bussi esiosas oli meeste ja naiste juuksurisalong, samal ajal kui inimene istus juuksuritoolis, parandas kingsepp bussi tagumises osas asuvas kingsepatöökojas tema kingi. Selline liikuv teeninduspunkt sõitis külast külla. Täismetallist vagun-tüüpi furgoon oli seest isoleeritud penoplastiga ning varustatud kahe uksega paremal küljel. Furgooni eesotsas, juhikabiini kohal oli kaks seestpoolt avatavat tuulutusluuki, seisu ajal ventileerimiseks oli furgoon varustatud ventilaatoriga. Vaheseintega eraldatud furgooni salong oli varustatud küttesüsteemiga. Juuksuri- ja kingsepatöökoda oli Tartu autoremonditehase kõige menukam mudel. Teenindusbussi TA-942T tootmist alustati alates 1966. aastast ka Orenburgis, Kemerovos, Borissovos, Brovaris ja Alma-Atas. Ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 15, 1964. Tartu autoremonditehases valmistatud juuksuribuss Vaata videot: |