Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.
Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).
Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.
Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.
Furgoonauto TA-3760 vastupidavuskatsetustel NAMI katsepolügoonil Moskvas, 1980. a. Foto: Tartu ARKT arhiiv |
Toiduaineteveo furgoonauto TA-3760 | |
Mootor: Katsemudeli indeks:
Furgoonauto TA-3760 ja selle modifikatsioonide ehitamist veoauto GAZ-53A šassiil alustati Tartu Autode Remondi Katsetehases 1981. aastal Ropka tööstusrajoonis valminud uues tootmiskorpuses. 1981. a. valmistatud autod tulid tootmisest seadistusseeria nime all - katsetati uusi seadmeid (stantsid, rakised jms.) ning töötati välja furgoonauto tehnilised tingimused (ENSV 200 TT 113-80). Uus, võimsam, 8-silindriline GAZ-53A mootor võimaldas suurendada auto kandevõimet rohkem kui tonni võrra. Veoauto GAZ-53A pikem teljevahe (3700 mm) võimaldas omakorda pikendada juhikabiini ja suurendada autojuhi tööpinda. Senini ehitatud furgoonautodel oli kasutusel kabiini buldogkompositsioon, mistõttu asus mootor juhiistme ning kaassõitja istme vahel. Selline lahendus oli küllaltki ebamugav nii mootori tööst tekkiva müra osas kui ka keerukamate ehitusvõtete poolest. Uut tüüpi furgoonauto TA-3760 juures loobutigi buldogkompositsiooni kasutamisest, eelmiste mudelite juures kasutatud mootori ettepoole toomine jäi ära. Samas toodi baasmudeliga võrreldes ettepoole roolimehhanism, gaasi-, siduri- ja piduripedaal ning piduri peasilinder. Furgoonauto esivedrustus varustati kahe amortisaatoriga, tagumine kahe teleskoopamortisaatoriga. Täismetallist, nelikant-terastoruraamiga (toru ristlõige 25 x 50 mm, toru seina paksus 2 mm) kerekarkass oli varustatud termoisolatsiooniga ning kahe uksega (ühepoolne küljeuks, kahepoolne tagauks). Väline vooderdus oli valmistatud külmvaltsitud lehtterasest (paksus 0,8 mm), kinnitatud karkassile punktkeevitusega. Furgooni seesmine vooderdus oli valmistatud lehtalumiiniumist (paksus 1,2 mm), juhikabiinis lehtterasest. Veoruumi põrand valmistati 16 mm bakeliitvineerist, põranda, seinte, uste ja lae termoisolatsioonina kasutati 50 mm paksust penoplasti. Auto kabiini esimesed küljeaknad olid ette lükates avatavad, tuuleklaasidena kasutati autobussi PAZ-652 panoraam-tuuleklaase. Juhikabiin oli varustatud sundventilatsiooniga läbi kabiini katuses oleva ventilatsiooniluugi ja katuse esiservas olevate reguleeritavate õhuavade. Veoruumi õhuvahetus toimus läbi katuses olevate õhukogujate. Juhiruumi valgustamiseks oli kabiini laes kaks plafoonvalgustit (??-201), veoruum oli varustatud kahe samasuguse plafoonvalgustiga. Furgoonautole TA-3760 anti tehase poolt 12-kuuline kasutusaja garantii või 25 000 km läbisõidugarantii Mudeli TA-3760 projekteerimisel ja katsemudeli valmistamisel osalesid konstruktorid Anatoli Zahharov ja Vaino Sirel ning eksperimentaaltööde brigaad koosseisus brigadir Mardu Must, autojuht-katsetaja Pavel Jallai, lukksepad Valter Unt ja Anatoli Pünninen. Auto valmistamisel tekkis palju probleeme, eelkõige materjalide defitsiitsuse osas. Tolleaegne tehase peakonstruktor Rein Kampus kirjutab: "Seni oleme furgoonautode projekteerimisel ja ehitamisel kahjuks sunnitud orienteeruma aastakümneid kasutusel olnud materjalidele. Ekspluatatsioonikindlust ja kvaliteeti aitaks tõsta ning metalli- ja töömahukust vähendada uute materjalide kasutuselevõtmine. Loodame, et saame neid lähemas tulevikus. Keemiakombinaadiga "Orto" on olemas põhimõtteline kokkulepe klaasplastdetailide valmistamise osas, viimaste kasutamise maht aga sõltub hinnast. Raskusi on ka õõnesneetide hankimisega." Furgoonauto TA-3760 vastuvõtukatsetused viidi läbi Moskvas NAMI katsepolügoonil, tehases ja automajandis. Auto kandevõime oli 3,1 t. Võrreldes eelmiste mudelitega paranesid tunduvalt ekspluatatsioonilised omadused, vastupidavus ja autojuhi töötingimused. Autode projekteerimisel arvestati uusi riiklikke standardeid ja automajandite ettepanekuid. |