Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.
Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).
Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.
Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.
Liikuv mehaanikatöökoda TA-942M |
Mootor: Väljalaskeaastad: katsemudel: 1964 väikeseeriatootmine: 1966 (valmistati 3 tk.) Kere tüüp: termoisolatsiooniga, metallsõrestikul furgoonkere baasmudel TA-942T ehitatud GAZ-53F pikendatud raamile (eesmine pikendus 270 mm, tagumine 777 mm) 1963. a. valmis tehase Teaduslik-Tehnilise Ühingu algorganisatsiooni liikmete kaasabil furgoonauto TA-14 (katsemudeli tähis) konstruktsioon. 1964. a. valmistati TA-942M katsemudel ja alustati katsetustega ning määrati tehnilis-ökonoomilised näitajad. 1966. aastal valmistati väikeseeriana kolm furgoonautot TA-942M. Furgoonbuss TA-942M ehitati liikuva mehaanikatöökojana "väljaspool põhibaasi töötavate autode tehniliseks hooldamiseks". Töökoja valgustamiseks ja kütmiseks varustati see 220-voldise elektrisüsteemiga, jõuseadmete toiteks oli autos ka 380-voldine elektrisüsteem (voolugeneraatorina oli kasutusel salongis olev teine lisamootor (GAZ-51A). Töökotta paigutati treipink, puurpink, tõste-, keevitus- ja akude laadimise seadmed, transformaator, hüdrauliline press, lukksepatöölaud jm. Auto oli jaotatud kaheks sektsiooniks (lisaks juhikabiinile). Tagumises sektsioonis asusid treipink, puurpink, hüdrauliline press, töölauad jms. Esimeses sektsioonis, juhikabiini ja töökojaruumi vahel asus generaatoriruum koos panipaikadega. Kaks ruumi olid omavahel ühendatud lükanduksega. Generaatoriruumi oli mõlemalt küljelt varustatud uksega, töökojaruumi uksed olid bussi tagaküljel. |