Mudelid

Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

Esimene metallsõrestikul furgoonauto TA-9A, mis valmistati spetsiaalselt näituseeksponaadiks Moskvasse Rahvamajandussaavtuste näituse jaoks. Foto: Tartu ARKT arhiiv, Furgooanuto TA-9A katsemudel, 1961

Mootor:
ГАЗ-51, 70hj, 6 sil

Väljalaskeaastad:
      katsemudel: 1960
      seeriatootmine 1962-1970
      1962 - 400 tk (koondandmed TA-9A ja TA-9E kohta)
      1963 - 410 tk (koondandmed TA-9A ja TA-9E kohta)
      1964 - 195 tk (koondandmed TA-9A ja TA-9E kohta)
      1965 - 150 tk (koondandmed TA-9A ja TA-9E kohta)
      1966 - 30 tk ja 20 tk eksportvariant
      1967 - 82 tk ja 16 tk eksportvariant
      1968 - 85 tk
      1969 - 300 tk (koondandmed TA-9A, TA-9E ja TA-9C kohta)
      1970 - 300 tk (koondandmed TA-9A, TA-9E ja TA-9C kohta)

Kere tüüp:
      termoisolatsiooniga, metallsõrestikul vagun-tüüpi furgoonkere, külgavanevate ustega
      ehitatud GAZ-51A pikendatud raamile (eesmine pikendus 195 mm, tagumine 470 mm).

Tehnilised andmed
Kandevõime: 2000 kg
Furgooni sisemõõdud:
      pikkus: 4170 mm
      laius: 2090 mm
      kõrgus: 1540 mm
Tühimass: 3790 kg
      esiteljel: 1862 kg
      tagateljel: 1928 kg
Täismass: 5940 kg
      esiteljel: 2348 kg
      tagateljel: 3592 kg
Pealisehituse mass: 1085 kg
Auto gabariidid:
      pikkus: 6280 mm
      laius: 2195 mm
      kõrgus: 2495 mm
Ukseava mõõdud:
kõrgemad, 3 tk: 1490 x 780 mm
madalamad, 2 tk: 1236 x 780 mm
Laadimiskõrgus: 900 mm
Leivasahtlite arv: 123 tk
Riiulite samm: 165 mm
Soojusläbilaskekoefitsent: 0,6 kcal/(m² h °C)
Teljevahe: 3300 mm
Pidurdusteekond kiiruselt 30 km/h: 10 m
Kütuse kontrollkulu kiirusel 30...40 km/h: 30 l
Min pöörderaadius: 7,6 m
Max kiirus maanteel: 65-70 km/h

Pagaritoodeteveo furgoonauto TA-9A ehitati veoauto GAZ-51A pikendatud šassiile, raami pikendati eest 195 mm ning tagant 470 mm võrra. Mootor viidi 368 mm ettepoole, ümber ehitati ka siduri-, piduri- ja gaasipedaalide süsteem, roolimehhanism (roolisammast lühendati 350 mm) ja käigukasti lülitushoovastik. Esivedrudele lisati kolm lisalehte ning varustati kahe GAZ-51A kolbamortisaatoriga. Tagavedrustus varustati nelja kolbamortisaatoriga.

Termoisolatsiooniga furgoonkere oli konstrueeritud metalltorust karkassile, toru ristlõige 25x50 mm, toru seina paksus 2 mm. Viieosaline furgoon oli varustatud riiulitega leivasahtlite jaoks, igal sektsioonil oli auto paremal küljel ühepoolne üks. Veoruumi põrand oli valmistatud bakeliitvineerist või täispuit-plaatidest. Kere väline vooderdus valmistati külmvaltsitud terasplekist ning kinnitati karkassile ühepooluselise punktkeevitusega. Veoruumi sisemiseks vooderduseks kasutati lehtalumiiniumit, juhikabiinis lehtterast. Termoisolatsiooniga olid varusatatud veoruumi põrand, seinad, katus ning juhikabiini ja veoruumi vaheline sein.

Furgoonauto tuuleklaas oli 4-osaline, juhikabiini küljeaknad olid avatavad. Juhikabiini ning veoruumi õhuvahetus toimus läbi katuses olevate ventilatsiooniluukide.

Furgoonautod TA-9A ja TA-10A (hilisema tähistusega TA-9E) olid esimesed, mille ehitamisel võeti kasutusele metallsõrestik.

1965. aastal alustati TA-9A pagaritoodete furgoonauto valmistamist eksporttoodanguna, autosid eksporditi Saksa DV-sse, Ungarisse, Jordaaniasse, Mongooliasse, Afganistani. TA-9A troopikavariant valmistati ja saadeti Kuubale.

Furgoonauto TA-9A pälvis NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel III järgu diplomi.

Ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 18, 1961. 2. «Tartu Autoremonditehasest». Metallsõrestiku kasutuselevõtt furgoonautode ehitamisel (TA-9A katsemudel).
Vaata videot: