Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

Pikendatud kerega autobuss TA-1A ja puusepp Oskar Alla Foto: Tartu ARKT arhiiv, 1955

Autobuss TA-1A

Mootor:
     ГАЗ-51, 70hj, 6 sil.

Väljalaskeaastad:
      katsemudel: 1955
      seeriatootmine: 1957

Kere tüüp:
      puitsõrestikuga vagunkere
      ehitatud GAZ-51 pikendatud šassiile (tagumine pikendus 1050 mm, telgede vahe pikendus 700 mm)
      istekohti: 23 + bussijuht

Tootmismahud:
      1957 - 15 autobussi

1954. a. seeriatootmisse läinud autobussi GZA-651 suureks puuduseks oli väike mahutavus - 19 istekohta. Selle suurendamiseks muudeti autobussi GZA-651 kere ehitust - GZA-51 raami pikendati tagant 1050 mm võrra, telgede vahele lisandus 700 mm. Sellega tõusis bussi istekohtade arv kuue võrra. Uue pikendatud kerega autobussi nimeks sai TA-1A.

NSVL ATMM käskkirjaga nr. 287, 01.07.55., kinnitati uus autobuss TA-1A tootmiseks. Aasta lõpp kulus ettevalmistustöödeks ning järgmise aasta alguses oli plaanis alustada väikeseeriatootmisega. Kuid plaanid ei teostunud, sest puudusid ehitamiseks vajalikud šassiid. 1957. a. nägi tootmisplaan ette 50 autobussi TA-1A valmistamise, valmis ehitati aga vaid 15 autobussi. TA-1A asemel hakati seeriaviisiliselt ehitama ilma ninata mudelit TA-6.

Fotod

Tartu Riikliku Ülikooli autobuss TA-1A, reg nr РУ 70-03 (ERM Fk 2861:293)Foto: Eesti Rahva Muuseum
Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) autobuss TA-1AFoto: Tartu ARKT arhiiv
 

Vanad fotod

Vaata vanu fotosid mudelist TA-1A

Teemad