Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.
Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).
Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.
Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.
Pagaritoodeteveo furgoonauto TA-943A | |
Mootor: Väljalaskeaasta:
1976. aastal alustati Tartu Autode Remondi Katsetehases isotermilise kerega furgoonauto TA-943A tootmist veoauto ГАЗ-52-04 pikendatud šassiile. Raami pikendati eest 247 mm võrra ning tagant 690 mm võrra. Furgoonauto oli mõeldud leiva- ja saiatoodete veoks. Täismetallist kere oli varustatud spetsiaalsete riiulitega leivasahtlitele. Termoisolatsiooniga, terastoruraamiga kere (toru ristlõige 25 x 50 mm, toru seina paksus 2 mm) oli jaotatud viieks sektsiooniks, igaüks varustatud küljeuksega auto paremal küljel. Väline vooderdus oli valmistatud külmvaltsitud lehtterasest (paksus 0,8 mm), kinnitatud karkassile punktkeevitusega. Furgooni seesmine vooderdus oli valmistatud lehtalumiiniumist (paksus 1,2 mm), juhikabiinis lehtterasest. Furgooni põrand valmistati 16 mm bakeliitvineerist, põranda, seinte, uste ja lae termoisolatsioonina kasutati 50 mm paksust penoplasti. Auto kabiini esimesed küljeaknad olid ette lükates avatavad, tagumised küljeaknad mitteavatavad, tuuleklaasidena kasutati autobussi ПАЗ-652 panoraam-tuuleklaase. Juhikabiin oli varustatud sundventilatsiooniga läbi kabiini katuses oleva ventilatsiooniluugi. Veoruumi õhuvahetus toimus läbi katuses olevate õhukogujate. Eesmisi vedrusid tugevdati kahe lisalehega. |