Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.
Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).
Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.
Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.
Postiveo furgoonauto TA-9C | |
Mootor: eksperimentaalmudel: 1961 seeriatootmine: 1964-1968 1964 - 200 tk 1965 - 40 tk 1966 - 200 tk 1967 - 110 tk 1968 - 2 tk 1969 - 300 tk (koondandmed TA-9A, TA-9E ja TA-9C kohta) 1970 - 300 tk (koondandmed TA-9A, TA-9E ja TA-9C kohta) Kere tüüp: metallsõrestikul vagun-tüüpi furgoonkere baasmudel TA-9E ehitatud GAZ-51A pikendatud šassiile (eesmine pikendus 195 mm, tagumine 470 mm).
1961. aasta lõpul valmis tehase eksperimentaalosakonnas Eesti NSV siseministeeriumi tellimusel spetsiaalne postiveofurgoon mudeli TA-9E modifikatsioonina. Võrreldes toiduainetefurgooniga puudus postiveokil termoisolatsioon. Väikeseerialisse tootmisse juurutati postiveok 1963. aastal. Furgoonauto oli ehitatud GAZ-51A šassiile, täismetallist, vagun-tüüpi furgoonil oli 50x20 mm nelikant-torust karkass. Nii seesmine kui välimine vooderdus valmistati 0,5 ja 0,8 mm paksusest külmvaltsitud lehtterasest ning kinnitati karkassile punktkeevitusega. Furgooni tagaküljel olid kahepoolsed uksed, paremal küljel ühepoolne uks. Juhikabiini ja furgooni vaheline sein oli varustatud trellitatud akendega. Furgooni ja kabiini ventileerimiseks olid katusel tuulutusluugid. Furgooni uksed olid varustatud sissemurdmist takistavate trellidega ning signalisatsioonisüsteemiga (valgus- ja helisignaal), mis teatas juhile kaubaruumi ukse avanemisest. Vastavalt üleliidulisele standardile GOST 7593-55 olid postiveofurgoonid varustatud venekeelse kirjaga «ПОЧТА» külgseintel ning värvitud sinist värvi. Tartus valmistatud postiveokid värviti halli-sinise värviskeemiga. |