Tule virtuaalsele avastusretkele läbi Eestimaa!

2004. aastal tekkis vabatahtlikest koosnev grupp inimesi, kelle huviks sai võsades ja kuuritagustes peituvate TA-marki busside ja furgoonautode otsimine, pildistamine ja nende kohta info kogumine. Isehakanud “etnograafid” kaardistasid aastate jooksul kõik Eestimaa pinnal teada olevad TA marki sõidukid. Nimekirja on aastate jooksul täiendanud ligi 70 tehnikahuvilist. Nüüdseks on enamus Tartus valmiststud sõidukitest maapinnani roostetanud või vanarauaks saanud, alles on vaid pildid. Õnneks on ka positiivseid näiteid. Vrakistaatusest on välja pääsenud kümmekond sõidukit ja neile tuleb vaid lisa.

Vagunkerega autobuss TA-6. Foto: Urmet Kaareste

TA-6

vagunkerega autobuss
»» mudeli spetsifikatsioon
Asukoht: Põlvamaa, Kirmsi
Väljalaskeaasta: 1960
Kerenumber: 744(3) /1658
»» Vanad fotod samast sõidukist: Räpina Kultuurimaja TA-6
Olek: 

Kuuluvuse ajalugu: Räpina Kultuurimaja -> eraisik

TA-6 valmistamisaastaga 1960 kuulus Räpina Kultuurimajale. Minu onu Ado Jõks sai selle juhiks 1974, kui autobuss tuli teisest kapitaalremondist. Buss oli käigus 1990. aastani, käies selle aja jooksul veel kaks korda kapitaalis. Eestist väljaspool käis buss Leningradis, Brestis (pikim sõit üldse), Riias, Palangas, Nidas, Novgorodis ja Pihkvas. Onu sai hiljem veel 2 Tšernigovi tehase bussi, esimene GAZ-52, teine juba GAZ-53 agregaatidel, kuid parimaks peab ta ikka TA-d. Bussi omapärase pedaalide asetusega (vasakult sidur-gaas-pidur) harjus ta nii ära, et korra sõitis Moskvitšiga tõkkepuusse kuna “sel oli piduripedaal vales kohas”. Onutütar rändas eelkooliealisena tihti kaasas, tema jaoks oli väike tool mootorist paremal ja kui ta väsis, magas mootorikattel. Buss elas mõlemad järjestikused Tšernigovid üle ja jäi ise tagasilla rikke tõttu 1990 seisma. Sild oli olemas ja onkel võttis hoogu, et see asendada, aga ööl vastu 28. maid 2003 hävis buss tulekahjus.

Tekst: Urmet Kaareste

Sõiduki lisas Vrakigalerii andmebaasi: Tuve Kärner, 28.06.2004