Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale asutamist – 1950 spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

Furgoonauto TA-3760 vastupidavuskatsetustel NAMI katsepolügoonil Moskvas, 1980. a. Foto: Tartu ARKT arhiiv

Toiduaineteveo furgoonauto TA-3760

Mootor:
     ГАЗ-53A, 115hj, 8 sil.

Katsemudeli indeks:
      TA-29

Välja töötatud tehnilised tingimused: ENSV 200 TT 113-80

Väljalaskeaastad:
      esimene katsemudel (TA-29): 1978
      uued katsemudelid: 1979 (valmistati 2 tk.)
      katseseeria: 1980
      seadistusseeria: 1981 (valmistati 145 tk. Ropka uues koostekorpuses)
      seeriatootmine: 1982-1987
            1982 - 411 tk.
            1983 - 381 tk.
            1984 - 300 tk.
            1985 - 250 tk.
            1986 - 101 tk.
            1987 - 5 tk.

Kere tüüp:
      metallsõrestikul, termoisolatsiooniga, vagun-tüüpi furgoonkere
      ehitatud GAZ-53A pikendatud raamile (eesmine pikendus 415 mm, tagumine 60 mm). 


Kandevõime:	   3100 kg	 Furgooni sisemõõdud:	   

Tühimass:	   4045 kg	   pikkus:	   4012 mm

   esiteljel:	   1675 kg	   laius:	   2107 mm

   tagateljel:	   2370 kg	   kõrgus:	   1835 mm

Täismass:	   7370 kg	 Laadimiskõrgus:  930 mm

   esiteljel:	   1805 kg	 Furgooni maht:	   14,3 m³

   tagateljel:	   5565 kg	 Furgooni põrandapindala: 8,45 m²

Gabariidid:		         Ukseava mõõdud:	   

   pikkus:	   6600 mm	   tagumine:	   2185 x 1735 mm

   laius:	   2210 mm	   külgmine:	   1790 x 955 mm

   kõrgus:	   2815 mm	 Kere mass:	   1085 kg

Soojusläbilaskekoefitsent: 0,6 kcal/(m² h °C)

Teljevahe: 700 mm

Mootor: ZMZ-53

Pidurdusteekond kiiruselt 30 km/h: 9,5 m

Kütuse kontrollkulu kiirusel 30...40 km/h: 24 l

Min. pöörderaadius: 7,6 m

Maks. kiirus maanteel: 80 km/h

Furgoonauto TA-3760 ja selle modifikatsioonide ehitamist veoauto GAZ-53A šassiil alustati Tartu Autode Remondi Katsetehases 1981. aastal Ropka tööstusrajoonis valminud uues tootmiskorpuses. 1981. a. valmistatud autod tulid tootmisest seadistusseeria nime all - katsetati uusi seadmeid (stantsid, rakised jms.) ning töötati välja furgoonauto tehnilised tingimused (ENSV 200 TT 113-80). Uus, võimsam, 8-silindriline GAZ-53A mootor võimaldas suurendada auto kandevõimet rohkem kui tonni võrra. Veoauto GAZ-53A pikem teljevahe (3700 mm) võimaldas omakorda pikendada juhikabiini ja suurendada autojuhi tööpinda. Senini ehitatud furgoonautodel oli kasutusel kabiini buldogkompositsioon, mistõttu asus mootor juhiistme ning kaassõitja istme vahel. Selline lahendus oli küllaltki ebamugav nii mootori tööst tekkiva müra osas kui ka keerukamate ehitusvõtete poolest. Uut tüüpi furgoonauto TA-3760 juures loobutigi buldogkompositsiooni kasutamisest, eelmiste mudelite juures kasutatud mootori ettepoole toomine jäi ära. Samas toodi baasmudeliga võrreldes ettepoole roolimehhanism, gaasi-, siduri- ja piduripedaal ning piduri peasilinder.

Furgoonauto esivedrustus varustati kahe amortisaatoriga, tagumine kahe teleskoopamortisaatoriga. Täismetallist, nelikant-terastoruraamiga (toru ristlõige 25 x 50 mm, toru seina paksus 2 mm) kerekarkass oli varustatud termoisolatsiooniga ning kahe uksega (ühepoolne küljeuks, kahepoolne tagauks). Väline vooderdus oli valmistatud külmvaltsitud lehtterasest (paksus 0,8 mm), kinnitatud karkassile punktkeevitusega. Furgooni seesmine vooderdus oli valmistatud lehtalumiiniumist (paksus 1,2 mm), juhikabiinis lehtterasest. Veoruumi põrand valmistati 16 mm bakeliitvineerist, põranda, seinte, uste ja lae termoisolatsioonina kasutati 50 mm paksust penoplasti.

Auto kabiini esimesed küljeaknad olid ette lükates avatavad, tuuleklaasidena kasutati autobussi PAZ-652 panoraam-tuuleklaase. Juhikabiin oli varustatud sundventilatsiooniga läbi kabiini katuses oleva ventilatsiooniluugi ja katuse esiservas olevate reguleeritavate õhuavade. Veoruumi õhuvahetus toimus läbi katuses olevate õhukogujate. Juhiruumi valgustamiseks oli kabiini laes kaks plafoonvalgustit (??-201), veoruum oli varustatud kahe samasuguse plafoonvalgustiga.

Furgoonautole TA-3760 anti tehase poolt 12-kuuline kasutusaja garantii või 25 000 km läbisõidugarantii

Mudeli TA-3760 projekteerimisel ja katsemudeli valmistamisel osalesid konstruktorid Anatoli Zahharov ja Vaino Sirel ning eksperimentaaltööde brigaad koosseisus brigadir Mardu Must, autojuht-katsetaja Pavel Jallai, lukksepad Valter Unt ja Anatoli Pünninen.

Auto valmistamisel tekkis palju probleeme, eelkõige materjalide defitsiitsuse osas. Tolleaegne tehase peakonstruktor Rein Kampus kirjutab:
"Seni oleme furgoonautode projekteerimisel ja ehitamisel kahjuks sunnitud orienteeruma aastakümneid kasutusel olnud materjalidele. Ekspluatatsioonikindlust ja kvaliteeti aitaks tõsta ning metalli- ja töömahukust vähendada uute materjalide kasutuselevõtmine. Loodame, et saame neid lähemas tulevikus. Keemiakombinaadiga "Orto" on olemas põhimõtteline kokkulepe klaasplastdetailide valmistamise osas, viimaste kasutamise maht aga sõltub hinnast. Raskusi on ka õõnesneetide hankimisega."

Furgoonauto TA-3760 vastuvõtukatsetused viidi läbi Moskvas NAMI katsepolügoonil, tehases ja automajandis. Auto kandevõime oli 3,1 t. Võrreldes eelmiste mudelitega paranesid tunduvalt ekspluatatsioonilised omadused, vastupidavus ja autojuhi töötingimused. Autode projekteerimisel arvestati uusi riiklikke standardeid ja automajandite ettepanekuid.

Fotod

Furgoonauto TA-3760 (arvatavasti 1980. a. katseseeriast)Foto: Tartu ARKT arhiiv
Furgoonauto TA-3760 (arvatavasti 1980. a. katseseeriast)Foto: Tartu ARKT arhiiv
Furgoonauto TA-3760 (arvatavasti 1980. a. katseseeriast)Foto: Tartu ARKT arhiiv
TA-3760 seeria furgoonauto kabiini sisevaadeFoto: Tartu ARKT arhiiv

Vrakigalerii

Vaata TA-3760 fotosid Vrakigaleriist

Vanad fotod

Vaata vanu fotosid mudelist TA-3760

Teemad