Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale tehase asutamist – 1950. a. – spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

TA-942A elukondliku teenindamise rändtöökoda - juuksur-kingsepp
TA-942A elukondliku teenindamise rändtöökoda - juuksur-kingsepp Foto: Tehase arhiiv

TA-942A

elukondliku teenindamise rändtöökoda

Mootor:
     ГАЗ-53A, 115hj, 8 sil.

Nimetus vn. k.: мастерская бытового обслуживания

Väljalaskeaasta:
      katsemudel: 1966
      seeriatootmine: 1966-?

Katsemudeli indeks: TA-16

Kere tüüp:
      termoisolatsiooniga, metallsõrestikul furgoonkere
      ehitatud ГАЗ-53A pikendatud raamile (eesmine pikendus 270 mm, tagumine 777 mm)

Gabariidid:
      pikkus: 7150 mm
      laius: 2260 mm
      kõrgus: 3280 mm

Sisemõõdud:
meestejuuksuri salong:
      pikkus: 1930 mm
      laius: 2120 mm
      kõrgus: 1850 mm
naistejuuksuri salong:
      pikkus: 1930 mm
      laius: 2120 mm
      kõrgus: 1740 mm
kingsepatöökoja salong:
      pikkus: 1120 mm
      laius: 2120 mm
      kõrgus: 1850 mm

Teljevahe: 3700 mm
Pöörderaadius: 8,9 m

Mootor:
ГАЗ-53A karburaatoriga 4-taktiline bensiinimootor, vesijahutus, 8 silindrit

Mass:
      tühimass: 5535 kg
      koormus esiteljel 2300 kg
      koormus tagateljel 3235 kg

Kasutatav kütus: A-76
Kütusepaagi maht: 90 l
Kütusekulu: 22l/100km

Vagunkerega teenindusbuss TA-942A ehitati veoauto ГАЗ-53A raamile. Originaalraami pikendati eest 270 mm ja tagant 777 mm võrra. Mootor paigutati võrreldes veoautoga ГАЗ-53A 368 mm võrra ettepoole, samuti viidi ettepoole roolimehhanism, siduri-, piduri ja gaasipedaal, käigukasti lülitushoovad ning käsipidur. Esivedrusid tugevdati kolme lisalehega, tagumine vedrustus oli varustatud nelja amortisaatoriga. Bussi paremal küljel oli lisaks juhikabiini uksele kaks aknaga varustatud ust, esimene juuksurisalongi, teine kingsepatöökotta. Vagunkere 8 küljeakent (ukseaknaid arvestamata - 5 vasakul küljel, 3 paremal küljel) olid topeltklaasidega, tagaseinas oli üks aken. Bussi katusel oli raam lisapagasile, katusele pääses tagaseina külge kinnitatud redelit mööda.

Bussil oli täismetallist kere - karkass valmistati 25x50 mm ristlõikega terastorudest (toru seina paksus 2 mm), väline vooderdus külmvaltsitud lehtterasest, sisemine vooderdus akendest allpool kihtplastikust, üleval pool külmvaltsitud lehtterasest. Plekkvooderdus kinnitati karkassile ühepooluselise punktkeevituse abil.

Furgooni põrandad olid valmistatud 16 mm bakeliitvineerist ning kaetud linoleumiga. Juuksuri- ja töökojaruumide põrandad, seinad, katus, vaheseinad ning töökoja ja juhiruumi uksed olid varustatud termoisolatsiooniga. Juhikabiini ventileerimiseks oli kasutusel sundventilatsioon läbi tuuleklaasi kohal asuvate ventilatsiooniavade. Juuksurisalongi ventileerimiseks olid furgooni kõrgemas esiseinas ventilatsiooniavad, seisu ajal kasutati ventilaatorit. Kingsepatöökoja õhuvahetus toimus reguleeritava õhusiibri kaudu, seisu ajal kasutati ventilaatorit.

Juhikabiini kütmiseks kasutati kahte jahutusvedeliku soojusega köetavat radiaatorit. Juuksuritube köeti kahe radiaatoriga ning kahe elektrikaloriiferiga. Kingsepatöökoda hoidis soe samuti üks elektrikaloriifer.

Kingsepatöökojas asus põranda külge kinnitatud töölaud koos töötooliga, kapp ja klapplaud kingsepatööks. Naiste- ja meestejuuksuri töökojad olid eraldatud vaheseinaga. Meestejuuksuri osas asus üks põranda külge kinnitatud juuksuritool, töölaud, seinapeegel, kraanikauss ja riidekapp. Naiste- ja meestejuuksuri toa vaheseina külge oli kinnitatud 35-liitrine puhta vee paak, mille täitmine toimus bussi katuselt. Vaheseina sees asus ka 5-liitrine soojaveeboiler võimsusega 1000 vatti. Termorelee abil hoiti veetemperatuur 85-90 kraadi juures. Kraanikausi all olevas kapis asus mõlema juuksuritoa kraanikausi jaoks ühine musta vee paak. See oli varustatud kraaniga, mille avamisel tühjenes paak läbi põranda viidud toru kaudu. Põranda alla oli paigutatud ka tühjendamise puhuks eemaldatav prügikast. Prügikasti luuk asus meeste ja naistejuuksuri toa vahel võimaldamaks selle ühist kasutamist.

Naistejuuksuri ruumi oli paigutatud kolm juuksuritooli, töölaud koos kapiga, seinapeegel, kraanikauss ja medikamentide kapp. Üks, pöörlev juuksuritool asus peegli ees, teine tool oli varustatud fööniga juuste kuivatamiseks ja asus tagumises vasakus nurgas. Kolmas tool oli varustatud lokimasinaga (аппарат для электрозавивки). Toas oli ka teine lisaföön ning selle juures tool.

Furgooni katuseserva gabariittuledena kasutati autobussi ЛиАЗ-158В gabariittulesid (4 tk.). Sisevalgustusena oli kasutusel kahesüsteemne valgustus - 12 V valgusteid kasutati juhikabiini (1 tk.), juuksuritöökoja (4 tk.) ja kingsepatöökoja (1 tk.) valgustamiseks. 220 V toitesüsteemi kasutasid muuhulgas esimene plafoonvalgusti (75 W elektripirnile), 10 luminestsentslampi (neli meestejuuksuri sektsioonis, 4 naistejuuksuri sektsioonis, 2 kingsepatöökojas). Lisavalgustust kasutati juuksuriruumides töö ajal. Juuksuritöökoja seadmete vooluga varustamiseks oli auto varustatud 350 W alalisvoolugeneraatoriga.

Mudel pälvis 1966. aastal näitusel «Kaasaegsed põllumajandusmasinad ja -seadmed» NSVL Kaubanduspalati kuldmedali.

Teemad

Fotod