Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale tehase asutamist – 1950. a. – spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

Eesti Raadio reportaažiauto, aprill 1957. Reg nr РФ 68-02. Bussi ehitati mitu korda ringi, hiljem sai uue numbrimärgi 97-87 ЭСК
Eesti Raadio reportaažiauto, aprill 1957. Reg nr РФ 68-02. Bussi ehitati mitu korda ringi, hiljem sai uue numbrimärgi 97-87 ЭСК Foto: Anton Mutt /ERR

TA-6 Eesti Raadio «Hõbehall»

eriotstarbeline autobuss

Mootor:
     ГАЗ-51, 70hj, 6 sil

Väljalaskeaasta:
      ehitatud eritellimusel: 1957

Reg. nr: РФ 68-02, hiljem 97-87 ЭСК

Kere tüüp:
      puitsõrestikul vagun-tüüpi furgoonkere
      baasmudel TA-6
      ehitatud ГАЗ-51A pikendatud šassiile (eesmine pikendus 195 mm, tagumine 470 mm).

Eesti Raadio kolmas «Hõbehall» võeti kasutusele 1957. aastal kui vana, Horch maastikuautole ehitatud reportaazhiauto oli täielikult amortiseerunud nii veeremi kui sisseseade osas. Uus «Hõbehall» koosnes kolmest ruumist: juhikabiin, stuudio ja foonika, milles asus heliaparatuur. Stuudio laes oleva luugi kaudu oli reporteril võimalik teha reportaaži ka sõidu ajal. Reportaažibuss oli varustatud nelja mikrofonikanaliga, nelja magnetofoniga, raadiovastuvõtja, televiisori ja ultralühilainesaatja-vastuvõtjaga, nii et võis anda reportaazhe kohtadest, kuhu autoga ligi ei pääsenud. Sisse ehitatud aparatuur võimaldas kohapeal kokku seada ka kõige komplitseerituma saate. Samaaegselt oli võimalik teha ülekannet, helilindistada või monteerida varem salvestatud saadet.

Bussi katuseosa oli kasutusel pakiveoks. Katuse tagaservast kuni reporteri katuseluugini asetses pakiraam. Katusele pääses bussi tagaseina kinnitatud redelit mööda.

Auto oli sisustatud heliinsener Aksel Sikka projekti järgi. Tehnilised seadmed monteerisid Raadioinformatsiooni komitee tehnilise keskuse töötajad Alfred Saarnak ja Arnold Ventsel, kellest sai ka uue «hõbehalli» «mikserimees». Ultralühilainesaatja-vastuvõtja aparatuuri projekteerisid ja ehitasid insenerid Skone Pallo ja Eduard Schultz.

Esimeseks sõiduks sai raadioekspeditsioon kuuendale ülemaailmsele noorsoo- ja üliõpilasfestivalile Moskvas. Reporteriteks olid Valdo Pant, Lembit Lauri, Udo Ugaste, Gunnar Hololei, Heino Mikkin ja Ivar Trikkel. Teadustas Rein Lepik. Saadete toimetamise ja kogu organisatsioonilise tööga tegelesid Aado Slutsk ja Ene Hion. Töö oli huvitav ning pingeline. Iga päev anti eetrisse mitu originaalsaadet. Sama aasta oktoobris tegi «Hõbehall» veel teisegi pikema sõidu marsruudil Tallinn - Kingissepp - Leningrad - Novgorod - Pihkva - Velikie Luki - Riia - Kaunas - Vilnius.

60ndate alguses käis "Hõbehall" Tartus kapitaalremondis ja sai värskema välimuse. Kabiini kuju muudeti furgoonautole TA-9 sarnanevaks.

TA-6 baasil «Hõbehall» oli aktiivses kasutuses kuni 1968. aasta sügiseni, mil saadi uus Škoda Lux kiirbussi baasil Tšehhoslovakkias ehitatud heliautobuss. Seda enam hõbedaseks ei värvitud ning seega jäigi eelmine TA-6 baasil reportaazhibuss viimaseks «hõbehalliks»

refereeringus kasutatud raamatut «Ringhääling eile ja täna», Tln. Valgus, 1977

Teemad

Fotod