Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale tehase asutamist – 1950. a. – spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

TA-943 kabiiniga veoauto ETKVL-i autobaasis valmistatud furgooniga A-38
TA-943 kabiiniga veoauto ETKVL-i autobaasis valmistatud furgooniga A-38 Foto: Tehase arhiiv

A-38 furgooniga TA-943

ETKVL-i tagaluuktõstukiga furgoonauto

Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu (ETKVL) süsteemis töötas 60ndatel leiva- ja saiaveol u. 170 TA-9 tüüpi furgoonautot. TA-9 eeliseks teiste furgoonautode ees oli kabiini buldogkompositsioon, mis vähendas sama mahutavuse juures oluliselt auto pikkust ja hõlbustas sellega manööverdamist.

Alates 1974. aastast rekonstrueeriti Tartus kõik ETKVL-is kasutusel olnud TA-9-seeria leiva-saiaveo furgoonautod. Kapitaalremondi läbinud autod saadeti ETKVL-i tagasi TA-943 kabiinidega šassidena, millele monteeriti 1969. a. ETKVL-i Koondises «Auto» väljatöötatud tagaluuktõstukiga furgoonid A-38. Furgoon A-38 paigaldati auto raamile originaalveokasti kinnititega, kusjuures auto raami ja furgooni alusraami vahele asetati puitliistud.

Tagaluuktõstuki kandevõime oli 2000 kg, tõstevõime 500 kg, maksimaalne tõstekõtgus 1250 mm. Agregaati paigaldati ka veoautode GAZ-53A ja ZIL-130 raamidele samade kinnititega, mis nende autode originaalveokastidki.

Furgooni A-38 luuktõstukit toodeti ka eraldi agregaadina A-38-03, mida tarniti Tartusse, kus seda kasutati furgoonautodel TA-943K. ETKVL-i tagaluukstõstuki hilisem mudel C-5A1 (ja C-5A1-01) olid kasutusel furgoonautodel TA-3763 ja TA-3763-01.

ETKVL-i luuktõstukiga furgooni A-38 konstrueerimisega kaasnes tolle aja kohta märkimisväärne ratsionaliseerimine kaupade transpordis. Kui siiani oli kaupu transporditud tehasest lattu ning laost kauplustesse tootjate omas, juhuslikku mõõtu taaras, siis nüüd töötati välja spetsiaalne konteinervedude süsteem - kaubad laaditi konteineritesse juba tehaste komplekteerimisosakondades, sealt edasi viisid spetsiaalsed konteinerveo furgoonautod konteinerid otse kaupluste ostusaalidesse. Näiteks pagaritoodete veoks kasutati K-2 tüüpi konteinereid.

refereeringus kasutatud brošüüri Rataskonteinerveod, R. Bertelov, H. Kulm, Tln.: "Valgus", 1978

ETKVL-i furgoonid Vrakigaleriis

Teemad

Fotod