Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale tehase asutamist – 1950. a. – spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

TA-9A pagaritoodete furgoonauto
TA-9A pagaritoodete furgoonauto Foto: Tehase arhiiv

TA-9A

pagaritoodete furgoonauto metallsõrestikul

Mootor:
     ГАЗ-51, 70hj, 6 sil

Väljalaskeaastad:
      katsemudel: 1960
      seeriatootmine 1962-1968

Kere tüüp:
      termoisolatsiooniga, metallsõrestikul vagun-tüüpi furgoonkere
      ehitatud ГАЗ-51A pikendatud raamile (eesmine pikendus 195 mm, tagumine 470 mm).

Tehnilised tingimused: RTU ESSR 984-66


Kandevõime:      2000 kg            Furgooni sisemõõdud:
Tühimass:       3790 kg                  pikkus:      4170 mm
      esiteljel: 1862 kg                  laius:       2090 mm
      tagateljel:1928 kg                  kõrgus:      1540 mm
Täismass:       5940 kg            Laadimiskõrgus: 900 mm
      esiteljel: 2348 kg            Leivasahtlite arv: 123 tk.
      tagateljel:3592 kg            Riiulite samm: 165 mm
Gabariidid:                         Ukseava mõõdud:
      pikkus: 6280 mm            kõrgemad (3 tk.): 1490 x 780 mm
      laius: 2195 mm            madalamad (2 tk.): 1236 x 780 mm
      kõrgus: 2495 mm            Kere mass:       1085 kg
Soojusläbilaskekoefitsent: 0,6 kcal/(m² h °C)
Teljevahe:      3300 mm
Mootor:       ГАЗ-51A
Pidurdusteekond kiiruselt 30 km/h: 10 m
Kütuse kontrollkulu kiirusel 30...40 km/h: 30 l
Min. pöörderaadius: 7,6 m
Maks. kiirus maanteel: 65-70 km/h

Pagaritoodeteveo furgoonauto TA-9A ehitati veoauto ГАЗ-51A pikendatud šassiile, raami pikendati eest 195 mm ning tagant 470 mm võrra. Mootor viidi 368 mm ettepoole, ümber ehitati ka siduri-, piduri- ja gaasipedaalide süsteem, roolimehhanism (roolisammast lühendati 350 mm) ja käigukasti lülitushoovastik. Esivedrudele lisati kolm lisalehte ning varustati kahe ГАЗ-51A kolbamortisaatoriga. Tagavedrustus varustati nelja kolbamortisaatoriga.

Termoisolatsiooniga furgoonkere oli konstrueeritud metalltorust karkassile, toru ristlõige 25x50 mm, toru seina paksus 2 mm. Viieosaline furgoon oli varustatud riiulitega leivasahtlite jaoks, igal sektsioonil oli auto paremal küljel ühepoolne üks. Veoruumi põrand oli valmistatud bakeliitvineerist või täispuit-plaatidest. Kere väline vooderdus valmistati külmvaltsitud terasplekist ning kinnitati karkassile ühepooluselise punktkeevitusega. Veoruumi sisemiseks vooderduseks kasutati lehtalumiiniumit, juhikabiinis lehtterast. Termoisolatsiooniga olid varusatatud veoruumi põrand, seinad, katus ning juhikabiini ja veoruumi vaheline sein.

Furgoonauto tuuleklaas oli 4-osaline, juhikabiini küljeaknad olid avatavad. Juhikabiini ning veoruumi õhuvahetus toimus läbi katuses olevate ventilatsiooniluukide.

Furgoonautod TA-9A ja TA-10A (hilisema tähistusega TA-9E) olid esimesed, mille ehitamisel võeti kasutusele metallsõrestik.

1965. aastal alustati TA-9A pagaritoodete furgoonauto valmistamist eksporttoodanguna, autosid eksporditi Saksa DV-sse, Ungarisse, Jordaaniasse, Mongooliasse, Afganistani. TA-9A troopikavariant valmistati ja saadeti Kuubale.

Furgoonauto TA-9A pälvis NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel III järgu diplomi. Выставка достижений народного хозяйства (ВДНХ). Диплом третьей степени.


Furgoonauto TA-9A tehaseinstruktsioon:


Ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 18, 1961. 2. «Tartu Autoremonditehasest». Metallsõrestiku kasutuselevõtt furgoonautode ehitamisel (TA-9A katsemudel).
Vaata videot:
(5,7 MB)

Ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 10, 1963. 2. Tartu Autoremonditehases. Furgoonautode tootmine Tartu Autoremonditehases.
Vaata videot:
(3,1 MB)

Teemad

Fotod