Tartu autoremonditehas loodi 1949. aastal eesmärgiga remontida kõikvõimalikke kasutusel olevaid sõidukeid. Aasta peale tehase asutamist – 1950. a. – spetsialiseerus Tartu tehas ainult Gorkis toodetud ГАЗ-veoautode ja busside remontimisele. Esimese, 1951. aastal eksperimentaalselt valmistatud autobussiga TA-1 sai alguse tehase aastatepikkune bussi- ja furgooniehitus.

Tartu Autode Remondi Katsetehases on sari- ja väikesaritootmises olnud ligi 70 erinevat mudelit, enamus ehitatud Gorki autotehase ГАЗ-veoautode baasil. Lisaks neile valmistati hulganisti eritellimusel autosid. Näiteks Eesti Televisioonile värvitelevisiooni liikurülekandejaam TA-943H5; Spordiseltsile «Dünamo» sportlaste meditsiiniliseks teenindamiseks mõeldud auto TA-943E3, «Mosfilmile» laifilmikaamerate ja stereofoonilise helisalvestusaparatuuri veoks filmi «Sõda ja rahu» filmimisel TA-9K; kokku 30 eriotstarbelist autot (liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne.).

Erilahendusega auto valmistamine sai üldjuhul alguse mõne riikliku alluvusega tehase või majandi erisoovist. Tellija esitas sõiduki ehitamiseks tellimuse/avalduse koos muudatuste nimekirja ning ümberehitamise loaga ENSV Siseministeeriumi Riiklikult Autoinspektsioonilt (RAI) või sõjakomisariaadilt. Tellimuse vastuvõtmise otsustas tehase administratsioon. Kui tellimus otsustati täita, väljastas tehase standardiseerimisosakond uuele veokile/bussile tooteindeksi tehase ajutisest indeksiregistrist.

Tehasel oli kasutusel ajutine tooteindeksite register alates autobussist TA-1, mis valmis 1951. aastal kuni tähiseni TA-79 – furgoonauto Renault B120.65 alusel, mis valmis vahetult enne tehase erastamist 1997. aastal. Juhul kui katsemudelist sai peale vajalike katsetuste läbimist seeriatoode, anti sellele Teadusliku autoinstituudi (NAMI) poolt üleliiduline lõplik indeks.

ГЗА-651 19-kohaline autobuss
ГЗА-651 19-kohaline autobuss Foto: Tehase arhiiv

GZA-651

19-kohaline autobuss

Mootor:
     ГАЗ-51, 70hj, 6 sil.

Väljalaskeaastad:
      seeriatootmine 1954 - 1959

Kere tüüp:
      puitsõrestikuga vagunkere, linnadevaheline autobuss
      ehitatud ГАЗ-51 šassiile
      istekohti: 19 (+ bussijuht ja konduktor)

Tootmismahud:
      1954 - 103 autobussi
      1955 - 168 autobussi
      1956 - 201 autobussi
      1957 - 77 autobussi
      1958 - 31 autobussi
      1959 - 4 autobussi
      Kokku 584 autobussi

Aastatel 1949 - 1952 Tartu Autoremonditöökojas projekteeritud ja ehitatud autobussidega omandati bussiehituse kogemused algusest lõpuni. ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumile alluvates ühistranspordiettevõtetes valitses 50-ndate aastate alguses puudus reisijateveoks kasutatavatest autobussidest. Selle leevendamiseks andis ministeeriumi Autotranspordi Peavalitsus oma 19.01.54 käskkirjaga nr. 18 Tartu Autoremonditöökojale ülesandeks ehitada 1954. aastal 50 uut autobussi ГАЗ-51 šassiil. Omavalmistatud bussi kallima omahinna tõttu otsustati alustada Gorki Autotehases väljatöötatud odavama ning lihtsama konstruktsiooniga, 19-kohalise autobussi ГЗА-651 tootmist. Originaalprojekti tehti pisemaid muudatusi, mis kooskõlastati ministeeriumiga.

ГЗА-651 kere oli valmistatud lehtterasest ja kinnitatud puitkarkassile, bussil oli kolm ust - juhiuks bussi vasakul küljel, reisijateuks paremal küljel ning varuväljapääsuna kasutatav uks bussi tagumises seinas.

Üheks identifitseerivaks tunnuseks Tartus toodetud autobussi ГЗА-651 juures olid selle äärmiste tuuleklaaside alumises servas asetsevad ristküliku-kujulised suunatuled. Pirn asus keres olevas süvendis, mille peale kinnitati noole sümboliga plastmassist kate. Gorki tehases toodetud ГЗА-651 juures kasutati samas kohas suunatuledena Pobeda M20 eesmisi suunatulesid, 1970-ndatel Kurganskis ehitatud sama kereehitusega КАвЗ-651А autobussidel selles kohas suunatulesid ei olnud.

ATMM ministri käskkirjaga nr. 43, 19.02.54 määrati esimese 50 autobussi jaotamine:
      - ENSV ATP - 30 autobussi,
      - Lääne- ja Lõunarajooni ATP - 10 autobussi,
      - Tsentraal- ja Idarajooni ATP - 10 autobussi.

Tellitud 50 autobussi valmisid üle ootuste kiiresti, juba mai kuu alguseks olid masinad valmis. ATP juhataja käskkirjaga nr. 126, 12.05.54 anti tehasele ülesandeks valmistada täiendavalt 50 autobussi ГЗА-651 alates juuni kuust (1954. a.) 9-12 tk. kuus. NSVL Autotranspordi ja Maanteede Ministri käskkirjaga nr. 304, 10.04.54 avaldati tunnustust hea töö eest autobusside ГЗА-651 valmistamisel ja premeeriti dir. fondi alusel juhtkonda ning töölisi: tehase direktor Karl Sisko, tehniline juhataja Vello Teder, pealisehituse tsehhi juhataja E. Rohumaa, puusepp-novaator August Leben, plekksepp-brigadir A. Tenson ja puusepp-novaator Theodor Silm. 1954. aastal valmistati 103 autobussi ГЗА-651, millest 3 olid üleplaanilised. Aasta III kvartali töötulemuste eest määrati tehasele NSVL ATMM ja A/Ü kesknõukogu otsusega III rahaline preemia 11 200 rbl.

1954. aasta lõpus valmis uus autobusside montaažitsehh tootmisvõimsusega 15 autobussi kuus. Järgmisel aastal valmis 168 autobussi ГЗА-651, millest 18 olid üleplaanilised, aastaplaan täideti 01.12.55. 1956. aastal oli plaanis alustada kahe uue autobussi tootmist: pikendatud kerega TA-1A ja vagunkerega TA-6 kuid šassiide puudus ning TA-6 tehnilise dokumentatsiooni valmimise venimine lükkas selle edasi. Jätkati ГЗА-651 ehitust, 1956. a. valmis 201 autobussi, 1957. a. 77 autobussi ja 1958. a. 31 autobussibussi. Mudeli tootmine lõpetati 1959. aastal (4 tk.) kui seeriatootmises olid juba uued mudelid TA-1A ja TA-6. Autobusside ГЗА-651 kapitaalremont jätkus aga 60-ndate aastate lõpuni, mis tähendas tihtipeale ka kogu autobussi uuesti ehitamist.

Ringvaade «Nõukogude Eesti» nr. 3, 1954. 2. «Autobusse maarajoonidele». Autobusside GZA-651 ehitamine Tartu Autoremonditöökojas.
Vaata videot 1 min. 16 sek. (vajalik Windows Media Player):
(5,9 MB)

Allikas: Eesti Filmiarhiiv

      Tallinna Autobussipargi autobussid ГЗА-651:
      Tallinna Autobussipargil (Tallinna AP) oli üks ГЗА-651 tüüpi buss.
      gararaažinr. 112 (PP 91-20) - võeti arvele 16.12.1951, oli ümber ehitatud TA-1 bussist sama reg. numbriga, hiljem sai uue TA-6 kere, kasutati viimasel ajal öövalve- jm. majandussõitudeks. Maha kanti 1962. aastal.


      Andmed: Aare Olander

Teemad

Fotod