1. septembril 1949 alustas Tartus tegevust Tartu Autoremonttöökoda Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses. Töökoja tegevuse eesmärgiks oli autotranspordivahendite ja sellega seotud esemete valmistamine ja remontimine. Autotranspordibaasist nr 4 toodi uude ettevõttesse üle 95 töötajat, töökoja juhatajaks määrati Lembit Järv, tehniliseks juhatajaks Vello Teder. Töökojale eraldati krunt Riia ja Filosoofi tn nurgale, lisaks ajutused ruumid Lao tn 2a ja V. Kingissepa tn 3.

Esimene Tartu Autoremonttöökojas kapitaalremonditud autobuss Magirus šassiil. Foto: Vello Tederi kogust
Arvatavalt esimene Tartu Autoremonttöökojas valmistatud uue kerega autobuss Magirus šassiil, kere küljel Tartu Autotransportbaasi nr 4 embleem. Reg nr PC 77-31, arvele võetud 30.01.1950 – s.o aasta varem kui sündis esimeseks oma autobussiks peetav mudel TA-1. Magirus veoauto(?) kuulus varem Valga autobaasile reg nr-ga PC 95-24 (arvele võetud 03.1948, maha kantud 04.1949 ja suunatud Tartusse kapitaalremonti). Fotol olevat bussi on tähtsaks peetud, sest koopia fotost oli nii peainesner Vello Tederi isiklikus fotokogus kui direktor Lembit Järve fotoalbumis.

Tartu 4. autobaasi töölised sõjapurustuste likvideerimisel. Foto: Johan Logina kogust
Tartu 4. autobaasi töölised sõjapurustuste likvideerimisel. Foto: Johan Logina kogust

1947.aastal hakati Tartu Autotranspordibaasis valitseva ruumikitsikuse tõttu taastama Riia ja Filosoofi tänava nurgal, Riia tn 80 (hiljem Riia 24) asunud endise Valter Rosenbergi bussipargi TÜ Rool tööstushoonetVello Tederi käsikirjalised märkmed.. Kõik Riia tänava hooned nr 80-90 (Filosoofi ja Kastani tn vaheline kvartal) olid sõjas hävinud. Vanadest Rooli töökojahoonetest olid alles vaid kahekorruselise töökoja-garaaži kivimüüridOlev Ritson, Tehase juubel. Edasi nr. 172, 01.09.1959.. Bussijuhid, autojuhid ja remondilukksepad koristasid varemeid, ladusid müüre, valasid põrandaid ja lagesid oma põhitöö kõrvalt ning oma oskuste järgi. Ruume võeti kasutusele vastavalt sellele, kuidas õnnestus neid töökorda seada. 1949. aasta suveks oli labidaid, kange ja kanderaame kasutades korrastatud 1540 m2 tootmispinda. Seoses veoautode ja busside kasvava remondivajadusega otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsus luua autobaasidest eraldiseisvad autoremonditöökojad ja koondada veoautode ja autobusside kapitaalremondid neisse spetsialiseeritud ettevõtteisse. Vastavad ettevõtted asutati Tallinnas ja Tartus. Viimasesse autoremonditöökoja loomise otsus võeti ENSV Ministrite Nõukogus vastu 29. jaanuaril 1949.

Taastatav TÜ Rool töökoda Riia ja Filosoofi tänava nurgal, vaade hoovi poolt, 1947. a. Foto: Tehase arhiiv
Taastatav TÜ Rool töökoda Riia ja Filosoofi tänava nurgal, vaade hoovi poolt, 1947. a. Foto: Tehase arhiiv

Mootorilukksepp Paul Kool räägib kuidas ta Tartu Autoremonttöökotta tööle sattus:

Peale sõda töötasin autobaasis, olin mootoritegija. Tegime igasugust marki mootoreid – mis auto oli selle mootorit tegime. Mootoreid oli igasuguseid, põhiliselt kõik välismargid. Sõjatrofeesid liikus väga palju – Opelid, Mercedesed, kõik mis üldse liikumas olid, kümneid erinevaid, kõiki tuli remontida. Varuosasid ei olnud, laagrite valamise õppisin ise ära, valasime siis ise laagreid, ise treisime detailid. Oli see mootori mark missugune tahes, kõik tegime ära. Mootorite peal olime neljakesi: mina, Retpap Hugo, Sokka Borka ja Ruutsoo Kusti. Diiselmootoreid tegime mina ja Retpap. Hiljem jäi trofeesid vähemaks, nende šassiisid ei saanud enam remontida. Peale hakkas tulema rohkem vene masinaid ja mootoreid. Aga siis tuli Lembit Järv minu juurde jutuga, et tahetakse asutada autoremonditöökoda, pidas oma jutu seal maha ja küsis, et kas mina ka tulen? Ma olin siis nõus tulema ja nii saigi autobaasist mindud üle autoremonti. Saime endale ruumid Filosoofi nurgale, remontisime neid, valasime lagesid ja põrandaid. Siis hakkasime seal mootoritöid tegema, mina olin mootorilukussepp.

Veoauto GAZ-MM sõjajärgseil aastail. Foto: Elsa Rõõmuse kogust
Veoauto GAZ-MM sõjajärgseil aastail. Foto: Elsa Rõõmuse kogust

1949.aasta augustis jõuti uue autoremondiettevõtte organiseerimisega nii kaugele, et loodavale töökojale olid leitud ruumid ja töötajad. 1. septembril 1949 alustas tööd Tartu Autoremonttöökoda, mille asukohaks sai Riia ja Filosoofi tänava nurgal asuva endise Valter Rosenbergi bussiettevõtte TÜ Rool territoorium. Nurgakrundil asuva, osaliselt taastatud töötushoone teise korruse ruumidesse koliti mootorite kapitaalremondi jaoskondVello Teder käsikirjalised märkmed.. Sama hoone esimesel korrusel toimus autode demontaaž ja montaaž. Samuti värskelt loodud ettevõttele üle läinud Lao tänava hoones, endises J. Rebase vedrutöökojas, remonditi ja sepistati vedrusid, valmistati istmeid ning teostati autokerede värvitöid. Töökoja kontor asus ajutistes ruumides Filosoofi tn 7 puumajas. Kingissepa tn 3 (varem Gustav Adolfi tn, nüüd Jakobi tn), endise Ameerika Kummitööstuse hoones asus kummide vulkaniseerimistöökoda. Tartu Autoremonttöökoja direktoriks määrati Lembit Järv, tehniliseks juhatajaks sai Vello Teder. Uue ettevõtte kõik 95 töötajat tulid üleviimise korras Tartu Autotranspordibaasist nr 4. Nende hulgas oli 17 teenistujat ja insener-tehnilist töötajat, 12 autolukkseppa, 12 mootorilukkseppa, 10 vedruseppa, 6 treialit, 6 kummide vulkaniseerijat, 5 ehitustöölist, 4 elektrikut, 2 sadulseppa, 1 puusepp, 1 maaler jt. Tartu Autoremonttöökoja esimesel tegutsemisaastal – 1949 – remonditi 4 kuuga kokku 8 sõidukit ja 73 mootorit.

Autotranspordi Peavalitsuse (ATP) käskkirja nr 256 väljavõte Tartu Autoremonttöökoja organiseerimise kohta, 13. aug 1949. a
Autotranspordi Peavalitsuse (ATP) käskkirja nr 256 väljavõte Tartu Autoremonttöökoja organiseerimise kohta, 13. aug 1949. a