1962. aastal tootmisse läinud uue põlvkonna furgoonautod oli universaalse konstruktsiooniga, võimaldades luua erineva otstarbega sõidukeid vastavalt tellija nõudmistele. Eesti NSV Teenindusministeeriumile hakati alates 1964. aastast väikeseeriana valmistama liikuvaid juuksuri- ja kingsepatöökodasid, vastuvõtupunkte ja muid eriotstarbelisi teenindussõidukeid.

Rändtöökoja juuksur tööhoos.
Rändtöökoja juuksur tööhoos.

TA-942 mudeliseeria kõige tuntum esindaja oli rändtöökoda TA-942T. Uus teenindusbuss oli varasemast, TA-9 baasil ehitatust suurem ja mahukam. GAZ-53F šassiid pikendati eest 270 mm ja tagant 777 mm võrra. See võimaldas ehitada senisest pikem kere ja teenindussalong muutus avaramaks ning kõrgemaks. Siseruumide kõrgus oli uuel autol 1850 mm, juuksur sai nüüd vabalt püsti seista.

U uel furgoonimudelil oli suurema ja võimsama mootori mahutamiseks kere esiosast eenduv iseloomulik väike kapott. Nii nagu varasematel mudelitel, ehitati ka TA-942 puhul ümber mootori ja juhtseadmete paigutus. Mootor paigutati võrreldes veoautoga 368 mm võrra ettepoole, samuti viidi ettepoole roolimehhanism, siduri-, piduri ja gaasipedaal, käigukasti lülitushoovad ning käsipidur. Esivedrusid tugevdati kolme lisalehega, tagumine vedrustus oli varustatud nelja amortisaatoriga. Furgoonkere oli ehitatud metalltorust karkassile (25×50 mm ristlõikega terastoru), väline vooderdus tehti terasplekist ja kinnitati karkassile punktkeevitusega. Bussi paremal küljel oli lisaks kabiini uksele kaks aknaga varustatud ust, esimene juuksurisalongi, teine kingsepatöökotta. Vagunkere 8 küljeakent (ukseaknaid arvestamata) olid topeltklaasidega, tagaseinas oli üks aken. Bussi katusel oli raam lisapagasile, sinna pääses tagaseina külge kinnitatud redelit mööda. Furgooni põrandad olid valmistatud 16 mm bakeliitvineerist ning kaetud linoleumiga. Juuksuri- ja töökojaruumide põrandad, seinad, katus, vaheseinad ning töökoja ja juhiruumi uksed olid soojustatud, nii et ka talvisel ajal oli autos soe ja mugav. Juuksurisalongi ventileerimiseks olid furgooni kõrgemas esiseinas ventilatsiooniavad, seisu ajal kasutati ventilaatorit.

Vaade naistejuuksurituppa.

K ingsepatöökoja ventilatsioon toimus reguleeritava õhusiibri kaudu, seisu ajal kasutati samuti ventilaatorit. Juuksuritube köeti kahe radiaatoriga ning kahe elektrikalorifeeriga. Kingsepatöökoja hoidis soojana samuti üks elektrikalorifeer, ruumis asus põranda külge kinnitatud lauake koos töötooliga, kapp ja klapplaud kingsepatööks. Naiste- ja meestejuuksuri töökojad olid eraldatud vaheseinaga. Meestejuuksurisalongis oli üks põranda külge kinnitatud juuksuritool, töölaud, seinapeegel, kraanikauss ja riidekapp. Naistejuuksuri salong oli suurem, seal oli neli istekohta – üks pöördtool juuste pesemiseks ja lõikuseks, kaks juuksekuivatiga tooli ning elektrilokimasin. Lisaks asus salongis töölaud koos kapiga, seinapeegel, kraanikauss ja medikamentide kapp. Naiste- ja meestejuuksuritubade vaheseina külge oli kinnitatud 35liitrine puhta vee paak, mille täitmine toimus bussi katuselt. Vaheseina sees asus ka 5liitrine soojaveeboiler võimsusega 1000W. Termorelee abil hoiti veetemperatuur 85–90 kraadi juures. Kraanikausi all kapis asus mõlema juuksuritoa kraanikausi jaoks ühine musta vee paak. See oli varustatud kraaniga, mille avamisel tühjenes paak läbi põranda viidud toru kaudu. Põranda alla oli paigutatud ka väljast, küljeluugi kaudu tühjendatav prügikast. Prügikasti avaus asus meeste ja naistejuuksuri toa vahel põranda peal.

Võru teeninduskombinaadi Tamula juuksuribuss kombinaadi hoovil, 1965. a Foto: G. Varusson, Võrumaa Muuseum, VK F 295:6 F
Võru teeninduskombinaadi Tamula juuksuribuss kombinaadi hoovil, 1965. a
Foto: G. Varusson, Võrumaa Muuseum, VK F 295:6 F

T eenindusbussis oli 12V ja 220V elektrisüsteem. 12voldine, autoga ühine elektrisüsteem oli kasutusel lisaks auto oma elektriseadmetele ka juhikabiini ning juuksuri- ja kingsepa töötubade valgustamiseks. 220V elektrisüsteem oli mõeldud juuksuriseadmetele (lokimasin ja juuksekuivatid) ja 10le luminestsentslambile (neli meestejuuksuri sektsioonis, 4 naistejuuksuri sektsioonis, 2 kingsepatöökojas). Lisavalgustust kasutati juuksuriruumides töö ajal. Juuksuritöökoja seadmete vooluga varustamiseks oli autos 350 W alalisvoolugeneraator.

1970ndate keskel teenindas Eesti NSV maa-asulaid poolsada Tartus valmistatud rändtöökoda. Teenindatavaid asulaid oli kokku ligi 6002. Vastavalt sellele kuidas maa-asulatesse lisandus statsionaarseid teenindustöökodasid ja vastuvõtupunkte eemaldati rändtöökojad järk-järgult kasutuselt.

1966. aastal valmistati teenindusbussi katsemudel moderniseeritud veoauto GAZ-53A šassiile. Välimuselt ja gabariitidelt oli auto sarnane eelkäijale. Uueks mudeliindeks sai TA-942A. Autol oli uus GAZ-53A 115hobujõuline mootor. Võimsus kasvas võrreldes vana mudeliga pea poole võrra. Uue auto näidiseksemplar osales 1966. aasta mais Moskvas toimunud rahvusvahelisel näitusel „Kaasaegsed põllumajandusmasinad ja -seadmed“. Tartus valmistatud rändtöökoda pälvis seal NSV Liidu Kaubanduspalati kuldmedali. Edukaks osutunud toote tööjoonised edastati NSV Liidu liiduvabariikides asuvatele tehastele. Tartus välja mõeldud rändtöökoja tootmist alustati alates 1966. aastast Orenburgi (Venemaa), Kemerovo (Venemaa), Barysaŭ (Valgevene), Brovari (Ukraina) ja Almatõ (Kasahstan) autoremonditehastes.

Kirjuta kommentaar:

*

Aadressi ei avaldata kolmandatele isikutele.