Metallsõrestikuga furgoonauto TA-9A eksperimentaalmudel teel Moskvasse, 1961. a
Metallsõrestikuga furgoonauto TA-9A eksperimentaalmudel teel Moskvasse, 1961. a

Esimese täismetallfurgooni TA-9A ehitus eksperimentaalosakonnas, 1961. a
Esimese täismetallfurgooni TA-9A ehitus eksperimentaalosakonnas, 1961. a

Esimeste puitsõrestikul furgoonautode igapäevane intensiivne kasutamine tõi esile nende vead – puitkarkassil kere eluiga osutus liiga lühikeseks, puidukruvid kippusid lahti põruma ja küljeplekid hakkasid logisema. Furgoonauto kerede vastupidavuse suurendamiseks hakati kere sõrestikke üsna pea ehitama metallist. Tegelikult valmis tehase eksperimentaaljaoskonnas puit– ja metallsõrestikuga furgoonide tehniline dokumentatisoon samaaegselt. Puitkarkassiga mudelid suudeti seeriatootmisse viia koheselt, sest furgoonide puitkere ei erinenud oluliselt seni valmistatud bussikeredest. Täismetallist katseeksemplaride ehitamisega tegeles tehase eksperimentaalosakond.

 E simene metallsõrestikul leivaauto valmis 1961. aasta augustis. Katsemudel valmistati erilise hoolega, sest see oli plaanis saata eksponaadiks Moskvasse Rahvamajandussaavutuste näitusele. Uute autode täismetallkere oli konstrueeritud metalltorust karkassile (toru ristlõige 25×50 mm, toru seina paksus 2 mm). Veoruumi põrand kaeti bakeliitvineeriga. Kere välisplekid valmistati külmvaltsitud terasest ning kinnitati karkassile punktkeevitusega. Veoruumi sisemiseks vooderduseks kasutati lehtalumiiniumit, juhikabiinis terasplekki. Termoisolatsiooniks kasutati 50 mm paksust penoplastplaati. Isoleeritud oli veoruumi põrand, seinad, katus ning juhikabiini ja veoruumi vaheline sein. Peale katsemudeli valmistamist ja katsetamist ehitati eksperimentaalosakonnas lisaks ka väikepartii uusi autosid. Tehti ettevalmistusi seeriatootmise alustamiseks 1962. aastal. Metallkarkassiga mudelid kandsid tähiseid TA-9A ja TA-10A, vastavalt leivaveo- ja toiduveofurgoon.

"Puitsõrestikuga furgoonide asemel hakkasime eksperimentaalselt valmistama täismetallist kerega furgoonautosid."

AUGUST LEBEN, Eksperimentaalosakonna meister
"Täismetallkerega furgoonautod on märksa vastupidavamad kui seni toodetud puitsõrestikuga masinad. Esimene täismetallfurgoon sai meil valmis 1961. a augustis ja veab praegu tallinlastele leiba. Nüüd oleme nii kaugel, et väikeseerialise tootmise asemel lähevad uudsed furgoonid tuleval aastal seeriatootmisse ehk “linti”, nagu ütleb kohalik keelepruuk. Puitsõrestik jääb minevikumälestuseks."

minevikumasin-ee-tehnika-jatootmineFurgoonauto pealisehituse tööliste ümberõpe (kereehituspuuseppadest said keevitajad) ja uute seadmete töölerakendamine viidi läbi 1962. aasta jooksul. Peale seda loobuti järk-järgult täielikult puitsõrestikust ning kõik uued autokered ehitati juba metallkarkassile. See suurendas kere jäikust ning pikendas autode kasutusiga. Seeriatootmisse läinud metallkarkassiga furgoonautode marginumbriteks olid TA-9A ja TA-9E (katsemudeli tähis TA-10A asendati hiljem TA-9 seeria modifikatsiooni tähistava tähega E).

Üksikutest katsetustest sai alguse kaubaveofurgoonide seeriatootmine. Tartu autoremonditehas nimetati NSV Liidu Ministrite Nõukogu käskkirjaga eriotstarbeliste furgoonautode konstruktsioonide loomisel ja väikeseerialisel tootmisel juhtivaks ettevõtteks Nõukogude LiidusA. Terask. Tartu Auode Remondi Katsetehas, Tallinn 1969. See oli ettevõttele väga suur tunnustus. Siit algas tehase tõus suurimaks eksperimentaalseks autotehaseks NSV Liidus.

Furgoonauto TA-9A eksportmudel. Foto: Tartu ARKT arhiiv.
Furgoonauto TA-9A eksportmudel. Foto: Tartu ARKT arhiiv.
Kirjuta kommentaar:

*

Aadressi ei avaldata kolmandatele isikutele.